|
Täiendusõpe
Ainete kirjeldused
UUS! Windows 7 kasutamine ja seadistamine UUS! Windows 7 kasutamine ja seadistamineÕppejõud: Heiki Tähis
Lühitutvustus: Kursusel käsitletakse lähemalt Windows 7 operatsioonisüsteemi seadistamiseks ja tööjaamade haldamiseks mõeldud tööriistu ja tehnoloogiaid. Tutvustatakse põhilisi Windows 7 uuendusi võrreldes vanemate Windows operatsioonisüsteemidega ning peamiste haldustegevuste läbiviimiseks vajalikke utiliite ja nende kasutamist. Eesmärk: Kursuse eesmärk on anda Windows 7 operatsioonisüsteemi kasutatavate tööjaamade haldamiseks vajalikud teadmised ning ja võimaldada esmane vastavate tööriistade ja tehnoloogiate kasutamiskogemus. Eelteadmised/eeldused: Varasem kokkupuude Microsofti operatsioonisüsteemidega. Sihtgrupp: tugitehnikud ja süsteemihaldurid. Teemad: · Microsoft Windows 7 lühitutvustus o Windows 7 uued tehnoloogiad ja tööriistad o Windows 7 kasutajaliidese täiendused o Windows 7 turvatäiendused o Windows 7 haldustäiendused o Windows 7 käideldavustäiendused o Praktiline töö: Windows 7 kasutajaliides o Praktiline töö: info haldamine Windows 7 operatsioonisüsteemis · Riistvara ja rakenduste haldamine ning seadistamine o Riistvara paigaldamine o Ketaste haldus o Printerite haldus o Rakenduste ühilduvusprobleemid o Rakenduste keelamine ja piiramine o Praktiline töö: seadme ja draiverite paigaldamine o Praktiline töö: ketaste partitsioneerimine ja vormindamine o Praktiline töö: rakenduste ühilduvusprobleemide lahendamine · Võrguühenduste seadistamine o TCP/IP protokolli ja Windows 7’s võrguühenduste seadistamise lühitutvustus o IPv4 võrguühenduste seadistamine o IPv6 võrguühenduste seadistamine o Tulemüüri seadistamine o Käsureatööriistad võrguühenduste seadistamiseks o Praktiline töö: võrguühenduste seadistamine (kasutades netsh tööriista) o Praktiline töö: tulemüüri seadistamine · Mobiilsete tööjaamade seadistamine o Mobiilsete tööjaamade seadistamisvahendid ja rakendused o VPN ühenduste seadistamine o BitLocker ja BitLockerToGo seadistamine o DirectAccess tehnoloogia lühitutvustus o Praktiline töö: VPN ühenduste seadistamine o Praktiline töö: BitLockeri kasutamine · Kaughaldus o Remote Desktopi kasutamine ja seadistamine o WinRM ja WinRS kasutamine o PowerShell skriptimiskeele lühitutvustus o Praktiline töö: Remote Desktopi kasutamine o Praktiline töö: PowerShelli kasutamine · Juurdepääsuõiguste seadistamine o Failiõigused o Jagamisõigused o BrachCache tehnoloogia lühituvustus o Praktiline töö: failiõiguste seadistamine o Praktiline töö: jagamisõiguste seadistamine · Haldusvahendid o Sündmuste haldus ja registreerimine o Ressursside monitooring ning haldus o Veaotsinguviisardite kasutamine o Praktiline töö: ressursside monitooring o Praktiline töö: veaotsinguviisardite kasutamine · Tagavarakoopiad ja süsteemitaaste o Previus Version tehnoloogia o Tagavarakoopiate loomine o Süsteemitaaste o Praktiline töö: Previus Version tehnoloogia kasutamine o Praktiline töö: tagavarakoopiate loomine ja süsteemitaaste nende abil üles UUS!Windows 7 paigaldus, versiooniuuendus ja hulgipaigaldusÕppejõud: Heiki Tähis
Lühitutvustus: Kursusel käsitletakse lähemalt Windows 7 operatsioonisüsteemi paigaldusvõimalusi ning selleks mõeldud tööriistu. Pikemalt ja põhjalikumalt tutvustatakse eelkõige automaat- ning hulgipaigalduseks loodud vahendeid ning nende kasutamist. Windowsi paigaldamine ei ole raketiteadus, kuid samas on see valdkond, mis viimaste aastatega on palju muutunud. Tehes seda nutikalt, on ettevõtetel kindlasti võimalik hulk raha ja aega kokku hoida. Eesmärk: Anda ülevaade erinevatest Windows operatsioonisüsteemi paigaldusvõimalustest ja võimaldada esmane vastavate tööriistade ja tehnoloogiate kasutamiskogemus. Eelteadmised/eeldused: Varasem kokkupuude Microsofti operatsioonisüsteemidega. Sihtgrupp: tugitehnikud ja süsteemihaldurid. Teemad: · Microsoft Windows 7 paigaldus o Windows 7 väljaanded ja nende erinevused o Windows 7 Süsteeminõuded o Windows 7 operatsioonisüsteemi paigaldusvõimalused o Keerulisemad paigaldusstsenaariumid o Paigaldusjärgsed tegevused o Praktiline töö: Windows 7 paigaldus virtuaalmasinale · Windows 7 versiooniuuendus (upgrade) o Versiooniuuenduse paigaldamise võimalikkuse hindamine o Võimalikud versiooniuuenduse paigaldusstsenaariumid o Süsteemi ettevalmistamine versiooniuuenduse paigaldamiseks o Versiooniuuenduse paigaldamine o Versiooniuuenduse järgsed tegevused o Praktiline töö: versiooniuuenduse paigaldamise võimalikkuse hindamine o Praktiline töö: kasutajaprofiilide migreerimine WET tööriistaga o Praktiline töö: kasutajaprofiilide migreerimine USMT tööriistaga · Windows 7 hulgipaigaldus o Ülevaade Windows 7’l kasutatavatest hulgipaigalduseks mõeldud tööriistadest o Kujutisfailide olemus ja nende loomine o Kujutisfailide paigaldamine o Vastustefailide olemus ja loomine o Süsteemiseadete määraminepaigaldusel (kasutades vastustefaile) o Windows Deployment Services (WDS) teenuse lühiülevaade o VHD formaadis virtuaalkettad ja nende kasutamine o Praktiline töö: Windows PE kasutamine kujutisfailide loomiseks o Praktiline töö: Windows PE kasutamine kujutisfailide paigaldamiseks o Praktiline töö: WIM kujutisfailide kohandamine o Praktiline töö: WDS teenusekasutamine kujutisfailide paigaldamiseks
üles Äriprotsesside modelleerimineÕppejõud: Merike Kivistik
Äriprotesside modelleerimine Lühitutvustus: Kursusel osavõtja saab teada · kuidas dokumenteerida äriprotsessi kasutades modelleerimist , · kuidas äriprotsessi kirjeldust ja mudelit kasutatakse IT lahenduste projekteerimisel. Miks on äriprotsesside modelleerimine oluline? · Oma äriga seotud teadmiste ja tegemiste kirjapanemiseks ja uute lahenduste leidmiseks. · Oma nägemuse paremaks selgitamiseks koostöö partneritele. · Testimiseks, kas valitud või tellitud IT rakendus vastab ärinõuetele. Sisukirjeldus: kursus annab ülevaate äriprotsesside kirjeldamisest tarkvaraarenduse kontekstis. Tarkvaraarenduse meetodiks on valitud mudelikeskne arhitektuur (MDA), mida iseloomustab järgmine joonis. Joonis 1 Tarkvaraarendamise mudelikeskse arhitektuuri põhiskeem Kursuse põhiteema on tehnilisest lahendusest sõltumatu mudel ja sellega seonduvad tegevused (joonisel ringiga tähistatud). Detailsemalt siis: · visiooni ehk lähteülesande kavandamine ja mudelis kirjeldamine, · eelanalüüsi sisu, ärinõuded, eelanalüüsi mudel, · ärianalüüsi sisu, ärianalüüsi mudel. Põhiteemat toetavad järgmised teemad: · milleks modelleerida, · kuidas modelleerida, modelleerimise meetodid, · tarkvara elutsükli mudel, · mudelikeskne arhitektuur (MDA), · graafiline äriprotsessi modelleerimiskeel Business Process Modeling Notation (BPMN), · UML diagrammid ärianalüüsis. Kursust läbib äriprotsessi mudeli koostamise praktiline ülesanne. Eelteadmised: huvi äriprotsesside kirjeldamise ja/või mudellerimise vastu. Sihtgrupp: inimesed, kes alustavad ärianalüüsiga tegelemist või koostavad infosüsteemide hankedokumente. · IT lahenduste tellijad, kes vastutavad hankedokumentide koostamise eest. · Tellijapoolse haldusüksuse töötajad. · Ärianalüütikud. Registreeru kursusele!üles Projektide portfellide haldusÕppejõud: Paul Leis Lühitutvustus: ITs on „üksik“ projekt haruldane, enamasti on meil ettevõtte taktikalisi eesmärke tagavad projektide kimbud (programmid) või strateegilisi eesmärke tagavad projektide ja programmide kimbud (portfellid). Selles kursuses anname ülevaate portfellide/programmide/projektide valitsemise/juhtimise/haldamise kaasaegsetest meetoditest. Eelteadmised: kogemus äri/IT projektides, huvi teadmise vastu, mis on state of art selles valdkonnas - et seda oma ettevõttes rakendada. Teemad:
· Projektijuhtimise ajaloost. · Kuidas jõuda IT strateegiast edukate projektideni · Ed Yourdon: Death March Projects · Projektijuhtimise antimustrid · Lühidalt projektijuhtimise standarditest PMBOK ja PRINCE2 · Projektide juhtimise küpsusmudel(Project Management Maturity Model (P1M3)) · Programmide ja projektide juhtimise küpsusmudel (Programme and Project Management Maturity Model (P2M3)) · Portfellide, programmide ja projektide juhtimise küpsusmudel (Portfolio, Programme and Project Management Maturity Model (P3M3) ja Organizational Project Management Maturity Model, (OPM3)) · Projektiportfellide valitsemine (Project Portfolio Governance) · Agiilne projektijuhtimine (Agile Project Management) – toimimine agiilses, kiiresti muutuvas maailmas nõuab muudatusi ka projektijuhtimise kontseptsioonides
Registreeru kursusele! üles Agiilne tarkvaraarendusÕppejõud: Paul Leis Lühitutvustus: Pole üllatav, et agiilne tarkvaraarendus on võitnud järjest enam poolehoidjaid: konkurentsivõitluses ei jää ellu mitte kõige tugevamad, vaid kõige kohanemisvõimelisemad. Eesmärk: Kursuse oluliseks eesmärgiks on agiilse tarkvaraarenduse pritsiipide käsitlemine, mis on eelduseks tõhusate tarkvaraarenduse agiilprotsesside loomisele ja evitamisele ettevõttes. Kuna tänapäeval enamikel ettevõtetel pole ainsatki IT toetuseta äritoodet, siis on ilmne, et tarkvaraarenduse tõhusus on üheks olulisemaks ettevõtte konkurentsivõime teguriks. Sihtrühm: Äripoole ja IT projekti- ja arendusjuhid, üldse mitme taseme IT juhid, aga ka tarkvaraarendajad, ITpõhistes äriprojektides osalejad. Üldse kõik, kel on tegemist tarkvara arendamisega, nii äripoolel kui ka ITs. Eelteadmised: Eelteadmisi ei eelda, kuid IT põhistes projektides osalemise kogemus on kasuks.
Metoodikaid on üsna palju, missugust neist valida/evitada? Valiku tegemisel tuleb lähtuda ettevõtte äriprotsessidest, arendustiimi suurusest ja eripärast, ärivaldkonna stabiilsusest/agiilsusest jm teguritest. Viimasel ajal kasvanud Scrumi ja hübriidmetoodika Scrum-ekstreemprogrammeerimine populaarsus. Ülikuum teema on Kanban tarkvarainseneeria. Kava:
Registreeru kursusele! üles LINNAR VIIGI meistriklassÕppejõud: Linnar Viik Innovatsioon on uute ideede elluviimine. Linnaril on ligi 20-aastane kogemus innovatsiooni juhtimisest erinevas arengufaasis, erineva suurusega ning erinevates sektorites tegutsevatest ettevõtetest ja organisatsioonidest. Oma kogemustele on Linnar pidevalt kinnitust saanud analüütiku ja õppejõuna ning koondanud need 4 päeva jooksul peetavaks innovatsiooni juhtimise meistriklassiks. Meistriklass on interaktiivne, ettevõtete liidritele suunatud kogemustevahetus, mille käigus saab kaetud kogu innovatsiooniprotsess loovusest ja uuendusi soosivast organisatsiooni kutuurist tootearenduse elutsüklini. Meistriklass on interaktiivne ettevõtete liidritele suunatud kogemustevahetus, mille käigus saab kaetud kogu innovatsiooniprotsess loovusest ja uuendusi soosivast organisatsiooni kutuurist tootearenduse elutsüklini.
Aastal 2010 on Linnar läbi viimas Eestis kahte innovatsiooni meistriklassi, kumbki kuni 20 osalejaga. Linnar Viik on ettevõtja ning õppejõud, Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudi nõukogu liige, Põhjamaade Investeerimispanga arendusnõukogu liige, analüütik ja koolitaja. Innovatsioon on kättevõtmise asi, ärme laseme heal kriisil raisku minna! Registreeru kursusele! üles Excel 2007 edasijõudnuteleÕppejõud: Heiki Koov
Teemad: · Andmete sisestamine: loendid, nimede kasutamine, andmevorm, akna tükeldamine, valideerimine, valemiaudit · Töö mitme töölehega, mitme töövihikuga · Vormindamine: lahtrilaadid, tingimusvorming · Andmetöötlus: sihiotsing, vahekokkuvõte, PivotTable – liigendtabelid, sorteerimine, filtreerimine, diagrammide lisavõimalused · Lahtrite kommentaarid · Andmete ja töölehe kaitsmine · Printimine (prindiala, päised/jalused) · Salvestamine üles Windows Server 2008 administreerimineÕppejõud: Heiki Tähis
Lühitutvustus: Kursusel vaadeldakse Windows Serveri peamisi funktsionaalsusi ning enamlevinud haldusülesannete täitmiseks vajalike tegevusi. Pikemalt peatutakse kasutajate ja seadmete haldamist, lühidalt vaadeldakse erinevaid Windows Server 2008 rolle ning Active Directory võimalusi. Eesmärk: Luua eeldused Windows Server 2008 operatsioonisüsteemiga varustatud serverite haldamiseks ning anda ülevaade Active Directory võimalustest. Eelteadmised/eeldused: Varasem kokkupuude Microsofti operatsioonisüsteemidega. Sihtgrupp: Tugitehnikud ja süsteemihaldurid. Teemad:
üles Exceli makrod ja nende koostamine VBA keelesÕppejõud: Heiki Tähis
Lühitutvustus: Kursusele on oodatud kõik, kelle töös tuleb kasutada Microsoft Excel rakendust. Kursusel õpetatakse makrode salvestamist ning kohandamist, et nii oma tööd automatiseerida ja lihtsustada. Eesmärk: Anda ülevaade Exceli makrode kasutamisest, õppida koostama lihtsamaid makrosid. Veelteadmised/eeldused: Varasem kokkupuude Microsoft Excel tabelarvutusprogrammiga. Sihtgrupp: Microsoft Excel rakenduse kasutajad Teemad:
üles Päringukeel LINQÕppejõud: Heiki Tähis
Lühitutvustus: LINQ on päringukeel, mis võimaldab teha päringuid nii andmebaasidesse, XML failidesse kui ka erinevatesse andmemassiividesse. Võib lausa öelda, et LINQ muudab seniseid programmeerijate arusaamu päringutest. Kursuse antakse ülevaade LINQ võimalustest ning kasutatavatest tehnoloogiatest. Eesmärk: Anda ülevaade LINQ päringukeelest ning tutvustada sellega seotud tehnoloogiaid. Eelteadmised/eeldused: Programmeerimisoskus vähemalt algtasemel, soovitavalt keeles C# või Visual Basic. Inglise keele oskus tehnilise dokumentatsiooni lugemiseks. Sihtgrupp: Programmeerijad (algtase) Teemad:
üles Andmete modelleerimise põhitõed (Data modeling)Õppejõud: Alar Krist Eesmärk: Värskendada üldteadmisi andmete modelleerimise meetoditest ja vahenditest. Täiendada detailseid teadmisi mõnedest andmete modelleerimise valdkonnast. Täiendada praktilisi andmete modelleerimise oskusi. Eelteadmised: Üldteadmised andmemudelitest ja andmete modelleerimise meetoditest. Praktilise töö kogemus andmete modelleerimise mõnedes valdkondades. Vajadus parandada andmete modelleerimise kvaliteeti oma töös või ettevõttes laiemalt. Sihtrühm: IT analüütikud/süsteemianalüütikud, andmebaasi lahenduste arendajad/disainerid/programmeerijad, ärianalüütikud/äriandmete omanikud. Teemad:
Süsteemianalüüsi tähtsamad mudelid
Andmete modelleerimise meetodid
Andmete modelleerimise vahendid
üles Ettevõtte arhitektuur (Enterprise Architecture Supplementary)Õppejõud: Alar Krist Eesmärk: Värskendada üldteadmisi ettevõtte arhitektuuri (EA) olemusest ja enamlevinud raamistikest. Täiendada detailseid teadmisi mõnedest valitud EA valdkonnast ning praktilisi EA meetodite kasutamise oskusi. Eeldused: üldteadmised ettevõtte strateegiast, infosüsteemide arengu juhtimisest, infosüsteemide arhitektuurist. Lisaks praktilise töö kogemus ettevõtte, kui terviku süsteemide arendamises. Vajadus parandada "äri" ja "IT" koostööd ning arendada ettevõtte IT süsteeme vastavalt ärieesmärkidele. Teemad: EA olemus - arhitektuur, tarkvara arhitektuur, ettevõtte arhitektuur, EA kui protsess. Tähtsamad EA raamistikud - TOGAF, Zachman, Agile EA, IBM, SOA ja EA, ITIl ja EA EA vahendid - Agile EA http://process.agileea.com/AgileEA/index.htm ja EA tools Metoodika: Materjal tükeldatakse selgeteks sõnumiteks - N. äriarhitektuur, andmearhitektuur, rakenduste arhitektuur
Eesmärgiks teadmiste täiendamine ja oskuste parandamine. Taustaks EA standardid. Registreeru kursusele!üles Veebirakenduste loomine ASP .NET abilÕppejõud: Heiki Tähis Lühike sisukirjeldus: Kursuse käigus vaadeldakse veebirakenduste loomise võimalusi kasutades ASP .NET Microsoft Visual Studio 2005, veebirakenduse arhitektuure ja mudeleid. Eesmärk: Käesoleva kursuse eesmärgiks on viia õpilase ASP .NET alased teadmised kõrgemale tasemele oskab kasutada: Eelteadmised/eeldused: Objektorienteeritud programmeerimine (i212), Andmebaasisüsteemide alused (I206) , Oracle: programmeerimiskeeled SQL ja PL/SQL (i319) Sihtgrupp: internetilahenduste loojad NB! LISAINFO ASP .NET kursuse aluseks on ametlikud Microsofti õpikud ja E-kursused. Kursusel osaleja on valmis ASP .NET Microsoft eksami sooritamiseks, mis annab MCP (Microsoft Certified Professional tiitli). Nõuab eksami sooritamist! Õppeprogramm: 1. Teooria: Sissejuhatus ASP .NET tehnoloogiasse Mis on ASP .NET HTTP protokoll Sissejuhatus C# keelde runat Atribuut Praktika: ASP .NET kodulehekülgede leidmine ja nende uurimine, komponentide tuvastamine ja nende kasutuse mõistmine. 2. Teooria: Microsoft Visual Studio 2005 tutvustus Visual Studio häälestus Toolbox (HTML ja WEB kontrollid) Debug ja Testimise tööriistad Veebirakenduse administreerimise liides Master lehed ja sisu lehed, web.config fail html form klass (klassi meetodid ja omadused) Praktika: Uurida Microsoft Visual Studio 2005 tööriistu ja standardses paketis olevate HTML ja WEB komponente. Lihtsa projekti (veebileht, eritarkvara) loomine Visual Studio 2005-ga 3. Teooria: C# tutvustus C# süntaks ja reeglistik Muutujad, Konstandid Juht struktuurid Praktika: 4. Teooria: Tsüklid Massiivid Praktika: Tekitada oma veebilehele andmete massiivi, töödelda seda, sortida 5. Teooria: C# klassid ja nende kasutamine Klasside loomine Praktika: Tekitada klassi vastavalt om projektile 6. Teooria: Veebilehe protsesside diriktiivid AT page, AT assembly, AT import, AT impliment, AT reference veebilehe klass (klassi meetodid, omadused, sündmused) Veebilehe elutsükkel (lifecicle) Praktika: Lisada oma tehtava projektile vaadeldud direktiivide kirjeldusi (vähemalt 2) 7. Teooria: Serveri poolsed komponendid „Serveri komponendi” mõiste (nähtavuse piirkond (visibility), meetodid, sündmused) HTML konteineri komponendid HTML sisestus komponendid WEB komponendid Muu komponendid Praktika: Lisada oma tehtavale projektile (oma projekti vajadusest) HTML ja WEB komponente. Valida komponent ning lisada (muuta) sellele funktsionaalsust. 8. Teooria: ASP .NET vigade kontrollimine (debug & trace) Visual Studio vigade haldamise tööriistad Vigade tõlgendamine Vigade individuaalne töötlemine HTML ja CSS standardid ja nende validatorid Praktika: Tekitada oma tehtava projektile täieliku vigade kontrollimist ning HTML ja CSS valideerimist. 9. Teooria: Veebilehe struktuur kujunduse muutmiseks Töötamine master lehtedega (pealeht) Töötamine kujundusteemadega (themes) Töötamine “võluriga” (Wizard) Kasutajate rollide haldamine Praktika: Teha 2 kujundusteemat oma veebilehele. Personaliseerida oma tehtav tarkvara. 10. Teooria: Ühendus andmebaasiga (ADO .NET) sqlConnection klass (meetodid, omadused) Päringud (Connection String) sqlCommand klass täitmise käsud sqlDataReader klass Transaktsioonid Praktika: uurida põhjalikult SQL serveri, teha lihtsa andmebaasi ning ühendada seda oma rakendusega 11. Teooria: Andmete ühendamise komponendid DataGrid komponent DataView komponent Praktika: Lisada oma projektile DataGrid ja DataView-d ning siduda seda andmebaasiga 12. Teooria: ASP .NET infrastruktuur - HTTP klassid HttpApplication HttpContext HttpServerUtility HttpResponse HttpRequest Praktika: Lisada oma tehtava projektile veebileht kust saab näha saadetava kasutaja browseri ja serveri poolset infot 13. Teooria: XML kasutamine Ülevaade XML arhitektuurist XML lugemine ja kirjutamine Töötamine XML andmetega XML WEB Serveri komponenti kasutamine Praktika: Lisada oma tarkvarale XML lugemise ja kirjutamise võimalus (XML import/export) 14. Teooria: Sessioonid HttpApplicationState HttpSessionstate Praktika: Uurida sessioone ning lisada oma rakendusele võimalust salvestada ja jälgida sessioonide tekkimist. Uurida „login” komponenti sessioone tekkimist. 15. Teooria: ASP .NET Cashe Sissejuhatus ASP .NET cashe tehnoloogiasse Cache klass cache kasutamine ASP .NET arendatud võimalused ASP .NET 2 Praktika: Lisada veebileht oma rakenduse cache juhtimiseks ha haldamiseks 16. Teooria: ASP .NET .NET turvalisus (Security) sissejuhatus turvalisus tehnoloogiasse ASP .NET .NET autentimine vormide kaudu (formAuthentication klass) rollide ja kuuluvuse API funktsioonid (Membership klass) Turvalised komponendid Login, LoginName, LoginStatus, LoginView, PasswordRecovery, ChangePassword, CreateUserWizard komponendid Praktika: Lisada veebileht oma rakenduse turvalisuse jälgimiseks: sessioonide kontroll, LOG’ide loomine ning pärsimine.
- ASP .NET veebirakenduste loomisel - C#, kasutada C# klasse - Microsoft Visual Studio 2005 oma rakenduste programmeerimiseks, vigade silumiseks, rühmatööks - ADO .NET andmete - XML märgendkeele andmete importimiseks/eksporti - Rakendada sessioone oma veebirakenduses - Teha turvaliidest oma veebirakenduse jaoks Registreeru kursusele!üles Programmeerimine C#Õppejõud: Heiki Tähis
Lühitutvustus: Kursusel antakse ülevaade C# programmeerimiskeelest ning selle kasutamisest Visual Studio 2008 arendusvahendiga. Vaatluse alla tulevad peamised keelekonstruktsioonid, andmetüübid, LINQ päringukeel, töö XML failidega ja veahaldus. Eesmärk: Anda ülevaade C# programmeerimiskeelest ning tutvustada sellega seotud tehnoloogiaid. Eeldused: Programmeerimisoskus algtasemel, soovitavalt keeles Java, C++ või Visual Basic. Inglise keele oskus tehnilise dokumentatsiooni lugemiseks. Sihtgrupp: Programmeerijad (algtase) Teemad:
üles Küberturbe põhialusedÕppejõud: PhD Paul Leis Eesmärk: Küberturve pole ainult valitsuse ja NATO küberkaitsekeskuse asi - kõik ettevõtted, eriti kriitilise infrastruktuuri ettevõtted peavad varem või hiljem küberturbega tegelema. Küberturve vajab haritud, kompetentseid spetsialiste, "kübersõdalasi". Küberturbe temaatika jaguneb kaheks:
Ehk pisut teisiti: edukaks küberturbeks on vaja mitmesuguse ettevalmistusega sõdalasi: nii küberturbe spetsialiste, kui ka küberturbe juhte. Sihtgrupp: Küberturbe põhialuste kursus ongi mõeldud küberturbe korralduse alustega tutvumiseks. Kursus võiks huvi pakkuda ettevõte juhile, ettevõtte IT-juhile, IT infoturbe juhile - ja miks mitte ka teistele spetsialistidele. Käsitletavad teemad: 1. küber-/infoturbe mõisted ja mudelid 2. turvapoliitika olemus ja sisu 3.küberrünnakute liigid 4. küber-/infoturbe halduse protsessid 5. infoturbe audit 6. standardid: COBIT, ITIL, ISO 27000 7. küberturbe protsess 8. kriitiline infrastruktuur 9. ettevõtte küberturbe strateegiline plaan Tulemus: Küberturbe korralduse alustega tutvumine, ettekujutus ettevõtte küberturbe strateegia arendamisest. Registreeru kursusele!üles Infotehnoloogia strateegiline juhtimineÕppejõud: PhD Paul Leis Aine nimetus inglise keeles: Strategical management of information technology Eesmärk : IT juhtimise strateegia kavandamise ja strateegia elluviimise metoodikate omandamine Lühikirjeldus Strateegia mõiste. IT strateegia seos äristrateegiaga. IT strateegia tahud: tehnoloogia, inimesed/organisatsioon, protsessid. Agiilne strateegia. IT strateegiline, taktikaline ja operatiivjuhtimine. IT strateegilise plaani koostamine, SWOT-analüüs. IT strateegilise plaani täitmine ja täitmise seire. IT tegevuse mõõdikud: tasakaalustatud tulemuskaart. IT eelarve/prognoos IT strateegilises plaanis. IT riskide juhtimine. IT audit ja IT strateegia. IT strateegiline planeerimine 1. IT valitsemine – IT Governance (IT valitsemise valdkonnad – Focus Areas of IT Governance, IT valitsemise protsess – IT Governance Process, IT joondamine – IT Alignment, COBIT 4.0: IT valitsemise karkass) 2. Juhtimine kaose piiril (Management at the Edge of Chaos) • Süsteemid (mittelineaarsus, kaos, keerulised adaptiivsed süsteemid, ise-organiseeruvus) • “Klassikaline projektijuhtimine” (PMBOK, PRINCE2) • Agiilne juhtimine – Agile Management (Agile Manifesto, tasakaal kaose ja korra vahel) • IT strateegia ja Eesti 3. Enterprise Risk Management o Risk Management Basics • Operational Risk • Risk Management Process • Enterprise Risk Management – Integrated Risk Management Framework 4. IT Strateegia • Strategy (According to Henry Mintzberg, According to Treacy and Wiersema, Three Forms of Strategy, Corporate versus Competitive Strategy, Three-layer framework to define the components of a strategy, “Mission statements" and "core values, Business Strategy) • IT Strateegia mõiste • IT planeerimine • IT planeerimise kontekst • Strateegiline eesmärk • Pikaajaline “IT plaan” • Sisend äristrateegiast • 3aasta IT plaan • IT strateegia määratlemine (SWOT-analüüs, GAP-analüüs) • Strateegia komponendid • Strateegia elluviimine – IT plaanimise/toimimise mõõdikud (Critical Success Factors, CSF; Key Goal Indicators, KGI; Key Performance Indicators, KPI) • Tasakaalustatud tulemuskaart – Balanced Scorecard (esimese, teise ja kolmanda põlvkonna tasakaalustatud tulemuskaart). • Organizational Project Management Maturity Model, OPM3 (projekt-programm-portfell) – strateegia(te) realiseerimise instrument Soovituslik kirjandus: 1.Harris Kern, Stuart Galup, Guy Nemiro, IT Organization, ISBN 0-13-022298-4, 2000. 2.Ojelanki Ngwenyama, Lars Mathiassen, Jan Pries-Heje, Improving Software Organizations: From Principles to Practice, ISBN 0201758202, 2001. 3.Tom Bergman, Stephen Garrison, The Essential Guide to Web Strategy for Entrepreneurs, ISBN 0130621110, 2001. 4.Anne M. Burris, Service Provider Strategy Primer: Proven Secrets for xSPs, ISBN 012042008 5, 2001. 5.Gary S. Walker, Harris Kern, IT Problem Management, ISBN 013030770X, 2001. 6.Laura Sewell, Marc Sewell, Software Architect’s Profession, The: An Introduction, ISBN 0130607967, 2001. 7.Floyd Piedad, Michael Hawkins, High Availability, ISBN 0-13-096288-0, 2000. 8.Alex Berson, Stephen J. Smith, Data Warehousing, Data Mining, and OLAP, ISBN 0-07-006272-2,1997. 9.William J. Brown, Hays W. “Skip” McCormick III, Scott W. Thomas, AntiPatterns in Project Management, ISBN 0-471-36366-9, 2000. 10.Dr. Gerald L. Kovacich, The Information Systems Security Officer’s Guide, ISBN 0-7506-9896-9, 1998. Registreeru kursusele!üles Unix (Linux) algajaileÕppejõud: PhD Jaanus Pöial Eesmärk: Koolitada Unix-tüüpi süsteemide kasutajaid algtasemel, mis on eelduseks administreerimise kursustele. Eelteadmised/eeldused: Arvutikasutuse elementaaroskused: teksti sisestamine klaviatuurilt, graafilise liidese kasutamine hiire abil, üldine ettekujutus arvuti ehitusest ning laiatarbetarkvarast. Kasuks tuleb inglise keele oskus. Sihtgrupp: Kõik Unix-tüüpi süsteemide kasutajad, s.h. PowerMac kasutajad. Antud kursust tuleks kuulata enne arvutisüsteemide administreerimise teemalisi kursusi. Infotehnoloogia tugiisikud, kelle hallata on mõni Unix-pere server. Tulemused ehk teadmised/oskused peale kursuse läbimist: Kursuse läbinu tunneb tähtsamaid Unix-tüüpi süsteemide standardseid käske ning suudab lahendada lihtsamaid ülesandeid failihalduse ning programse tekstitöötluse vallas. Lühike sisukirjeldus: Kursus annab ülevaate Unix-tüüpi süsteemide kasutamisest. Vaatluse alla tulevad kasutajaõigused, faili- ja kataloogihaldus, protsessihaldus, käsurea utiliidid, programne tekstitöötlus, kaugtöö ning muud Unix-tüüpi süsteemide standardsed vahendid. Kursust loetakse RedHat Linuxi, Fedora või Solarise baasil. Hindamiskriteeriumid: Arvestuseks tuleb aktiivselt osaleda harjutustundides ning lahendada seal antud ülesanded. Osalejad, kellel ei õnnestu saada arvestust jooksva töö põhjal, võivad teha eraldi arvestustöö. Õppekirjandus: 1. S.R.Bourne. The UNIX System. Addison-Wesley 2. G. Todino, J. Strang. Learning the UNIX Operating System. O Reilly. 3. UNIX in a Nutshell, O Reilly. 4. sed & awk. O Reilly. 5. S.Garfinkel, G.Spafford. Practical UNIX and Internet Security. 6. The X Window System in a Nutshell, O Reilly. Siin saad testida oma Linuxi taset: test Registreeru kursusele! üles Linuxi administreerimine (kesktase)Õppejõud: RHCE Antti Andreimann Lühike sisukirjeldus: Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist nö „kaane all“. Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid. Kursust loetakse RedHat Linuxi või Fedora baasil. Eelteadmised/eeldused: Eelnev UNIX tüüpi süsteemi kasutus- ja administreerimiskogemus. (ITK ainetest "Operatsioonisüsteemide administreerimine" või täiendõppekursuse "Unix/Linux algajaile" läbimine) Sihtgrupp: Kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvutispetsialistidele. Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon. Teemad: 1. Sissejuhatus. Linuxi paigaldamine, esialgne konfigureerimine ja kasutajate haldamine. 2. Alglaadimine ja alglaadimisega seotud probleemide lahendamine. 3. Tarkvarahaldus (RPM, YUM) 4. IP võrgu alused. Võrgu konfigureerimine. Võrgu diagnostika. 5. E-postisüsteem (sendmail). 6. Veebiserveri konfigureerimine, FTP serveri konfigureerimine (vsftpd). 7. Nn. „kettajagamisteenused“ (Samba). 8. Vaba teema (osalejate poolt pakutud). Iseseisva töö ajakava ja kirjeldus: Loengutes käsitletud teemade iseseisev süvendamine toimub kursuse vältel, lisaks sellele tuleb tudengitel iseseisvalt läbi töötada õppekirjandus ning erinevate süsteemiosade konfigureerimisjuhendid ja käsiraamatud. Teadmiste kontrolli vormid: Soovi korral nn. performance-based eksam: etteantud ülesannete lahendamine ja teenuste konfigureerimine piiratud aja jooksul. Eksami hindamiskriteeriumid: Eksam koosneb kahest osast: probleemide lahendamine ja teenuste konfigureerimine. Mõlemas osas on viis ülesannet. Ülesanded on võrdse kaaluga, kuid nende keerukusaste on erinev. Eksam loetakse sooritatuks kui mõlemast osast on kogutud vähemalt 51% punkte. Õppekirjandus: 1. RedHat Linux system administrator primer jt. RHL manualid (http://www.redhat.com) Linuxi test: tasemetest
Registreeru kursusele! üles Linux administreerimine - edasijõudnudÕppejõud: RHCE Antti Andreimann Lühike sisukirjeldus: Kursuse esimeses osas antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli scriptide abil ja omandatakse ka praktiline scriptimiskogemus. Teises osas tutvutakse sügavuti Linuxi autentimise ja autoriseerimise alamsüsteemiga (PAM), õpitakse konfigureerima võrgupõhiseid autentimisteenuseid (LDAP ja Kerberos) ning konfigureerima tulemüüri reegleid (IPTables). Eelteadmised/eeldused: Tugev Linux tüüpi süsteemi administreerimiskogemus. Kasuks tuleb RedHat või Fedora Linuxi põhjalikum tundmine. (ITK ainetest "Linuxi administreerimine" või täiendõppekursuse "Linuxi administreerimine" läbimine) Sihtgrupp: Kursus on mõeldud tugeva Linuxi põhjaga arvutispetsialistidele. Kursuse rõhk on vanemadministraatoril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, keerukamate probleemide lahendamine ja uute lahenduste väljatöötamine. Teemad: 1. Sissejuhatus. Linuxi paigaldamine võrgust, automaatsete paigaldussüsteemide loomine (Kickstart). 2. Shelli scriptid ja nendes kasutatavad töövahendid. Regulaaravaldised. 3. Regulaaravaldisi kasutavad töövahendid: grep, awk, sed 4. RPM pakettide ümberkompileerimine. Elementaarsete RPM pakettide loomine. 5. Autentimine ja autoriseerimine. PAM piirangute moodulid. 6. LDAPi ja Kerberose kasutamine autentimiseks. LDAP serveri install ja konfigureerimine. Kerberos serveri install. 7. Tulemüüri reeglite ja NAT-i konfigureerimine (IPTables) 8. Vaba teema (osalejate poolt pakutud) Õppekirjandus: 1. RedHat Linux customization guide jt. RHL manualid (http://www.redhat.com) 2. Maximum RPM (http://www.rpm.org) Registreeru kursusele! üles Linuxi komplektkursus (kesktase ning edasijõudnud)Õppejõud: Antti Andreimann Linuxi komplektkursus koosneb kolmest moodulist: Unix (Linux) algtase, Linuxi kesktase ja Linux edasijõudnutele. Moodulit on võimalik võtta ka üksiku moodulina. 1. Unix (linux) algajale.Eesmärk: Koolitada Unix-tüüpi süsteemide kasutajaid algtasemel, mis on eelduseks administreerimise kursustele. Eelteadmised/eeldused: Arvutikasutuse elementaaroskused: teksti sisestamine klaviatuurilt, graafilise liidese kasutamine hiire abil, üldine ettekujutus arvuti ehitusest ning laiatarbetarkvarast. Kasuks tuleb inglise keele oskus. Sihtgrupp: Kõik Unix-tüüpi süsteemide kasutajad, s.h. PowerMac kasutajad. Antud kursust tuleks kuulata enne arvutisüsteemide administreerimise teemalisi kursusi. Infotehnoloogia tugiisikud, kelle hallata on mõni Unix-pere server.Tulemused ehk teadmised/oskused peale kursuse läbimist: Kursuse läbinu tunneb tähtsamaid Unix-tüüpi süsteemide standardseid käske ning suudab lahendada lihtsamaid ülesandeid failihalduse ning programse tekstitöötluse vallas.Lühike sisukirjeldus: Kursus annab ülevaate Unix-tüüpi süsteemide kasutamisest. Vaatluse alla tulevad kasutajaõigused, faili- ja kataloogihaldus, protsessihaldus, käsurea utiliidid, programne tekstitöötlus, kaugtöö ning muud Unix-tüüpi süsteemide standardsed vahendid. Kursust loetakse RedHat Linuxi, Fedora või Solarise baasil. Hindamiskriteeriumid: Arvestuseks tuleb aktiivselt osaleda harjutustundides ning lahendada seal antud ülesanded. Osalejad, kellel ei õnnestu saada arvestust jooksva töö põhjal, võivad teha eraldi arvestustöö.
2. Linuxi kesktase. Lühike sisukirjeldus: Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist nö „kaane all“. Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid. Kursust loetakse RedHat Linuxi või Fedora baasil. Eelteadmised/eeldused: Eelnev UNIX tüüpi süsteemi kasutus- ja administreerimiskogemus. (ITK ainetest "Operatsioonisüsteemide administreerimine" või täiendõppekursuse "Unix/Linux algajaile" läbimine). Sihtgrupp: Kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvutispetsialistidele. Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon. Teemad: 1. Sissejuhatus. Linuxi paigaldamine, esialgne konfigureerimine ja kasutajate haldamine. 2. Alglaadimine ja alglaadimisega seotud probleemide lahendamine. 3. Tarkvarahaldus (RPM, YUM) 4. IP võrgu alused. Võrgu konfigureerimine. Võrgu diagnostika. 5. E-postisüsteem (sendmail). 6. Veebiserveri konfigureerimine, FTP serveri konfigureerimine (vsftpd). 7. Nn. „kettajagamisteenused“ (Samba). 8. Vaba teema (osalejate poolt pakutud). Iseseisva töö ajakava ja kirjeldus: Loengutes käsitletud teemade iseseisev süvendamine toimub kursuse vältel, lisaks sellele tuleb tudengitel iseseisvalt läbi töötada õppekirjandus ning erinevate süsteemiosade konfigureerimisjuhendid ja käsiraamatud. Teadmiste kontrolli vormid: Soovi korral nn. performance-based eksam: etteantud ülesannete lahendamine ja teenuste konfigureerimine piiratud aja jooksul. Eksami hindamiskriteeriumid: Eksam koosneb kahest osast: probleemide lahendamine ja teenuste konfigureerimine. Mõlemas osas on viis ülesannet. Ülesanded on võrdse kaaluga, kuid nende keerukusaste on erinev. Eksam loetakse sooritatuks kui mõlemast osast on kogutud vähemalt 51% punkte. 3. Linux edasjõudnutele. Lühike sisukirjeldus: Kursuse esimeses osas antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli scriptide abil ja omandatakse ka praktiline scriptimiskogemus. Teises osas tutvutakse sügavuti Linuxi autentimise ja autoriseerimise alamsüsteemiga (PAM), õpitakse konfigureerima võrgupõhiseid autentimisteenuseid (LDAP ja Kerberos) ning konfigureerima tulemüüri reegleid (IPTables). Eelteadmised/eeldused: Tugev Linux tüüpi süsteemi administreerimiskogemus. Kasuks tuleb RedHat või Fedora Linuxi põhjalikum tundmine. (ITK ainetest "Linuxi administreerimine" või täiendõppekursuse "Linuxi administreerimine" läbimine) Sihtgrupp: Kursus on mõeldud tugeva Linuxi põhjaga arvutispetsialistidele. Kursuse rõhk on vanemadministraatoril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, keerukamate probleemide lahendamine ja uute lahenduste väljatöötamine. Teemad: 1. Sissejuhatus. Linuxi paigaldamine võrgust, automaatsete paigaldussüsteemide loomine (Kickstart). 2. Shelli scriptid ja nendes kasutatavad töövahendid. Regulaaravaldised. 3. Regulaaravaldisi kasutavad töövahendid: grep, awk, sed 4. RPM pakettide ümberkompileerimine. Elementaarsete RPM pakettide loomine. 5. Autentimine ja autoriseerimine. PAM piirangute moodulid. 6. LDAPi ja Kerberose kasutamine autentimiseks. LDAP serveri install ja konfigureerimine. Kerberos serveri install. 7. Tulemüüri reeglite ja NAT-i konfigureerimine (IPTables) 8. Vaba teema (osalejate poolt pakutud)
üles Sissejuhatus IMS-i (IP Multimedia Subsystem)Õppejõud: Indrek Rokk
Lühike sisukirjeldus: Aine annab ülevaate IMS (IP Multimedia Subsystem) võrguarhitektuuri raamistikust. Kirjeldatakse IMS arhitektuuri ning selgitatakse erinevate komponentide funktsioone ja IMS teenuste loogikat ning tutvustatakse kasutatavaid protokolle (keskendutakse SIP protokollile). Seletatakse, kuidas IMSi võtta kasutusse juhtme ja juhtmevabades võrkudes. Täpsem kirjeldus IMSi kohta: Eelteadmised/eeldused: TCP/IP protokollistiku tundmine, inglis keele oskus Sihtgrupp: Kursus on mõeldud IT spetsialistidele ja arendajatele, kes tahavad teha tutvust IMSiga ja selle abil loodavate teenuste kohta. Teemad: 1. G eneral architecture and standardisation; 2. Access to IMS, PLMN, WLAN, wireline, wireless 3. SIP Overview; 4. IMS Architecture, CSCF's, HSS, SLF, AS, BG, MRF, BGCF; 5. IMS Services, PTT, Presence, IM, OSA, Camel, Multimedial; 6. VoIP and videoconferencing systems; 7. IPTV solution and vidoe over IP; 8. IMS security, access and network domain security, Ipsec; 9. IMS Quality of Service, COPS, Policy, PDP / PDF / PEP; 10. IMS Charging, architecture, on/off-line, CCF / ECF Ajakava: Loengud: 27. ja 28. oktoober, 4. 11. 18. 25.november ja 2. 9 detsember. Praktikumid: 3. 10. 17. 24. november ja 1. 8. detsember. Registreeru kursusele!üles CISCO võrguakadeemia CCNAÕppejõud: CNAP programmijuht Truls T. Ringkjob (IT Kolledž) Lühitutvustus: Kursus põhineb CISCO võrguakadeemia programmi materjalidel. Kursuse käigus omandatakse teadmisi LAN ja WAN-võrkudest ning saadakse ettevalmistus maailmas levinuima arvutivõrgu professionaali sertifikaadi CISCO Certified Network Associated (CCNA) taotlemiseks. Kursus jaguneb 4 tsükliks (á 8 nädalat): CISCO 1. semester: Sidevõrgud CISCO 2. semester: Ruuterid CISCO 3. semester: Lokaalvõrgud ja kommutaatorid CISCO 4. semester: Laivõrgud Loengud ja laborid viiakse läbi virtuaalõppe vormis, vähemalt üks kord kuus toimuvad praktikumid CISCO Regionaalakadeemia võrgulaboris IT Kolledžis. Õppetöö toimub inglise keeles, kursuse assisteerimine eesti keeles.
Registreeru kursusele! üles Cisco võrguakadeemia CCNPÕppejõud: CNAP programmijuht Truls T. Ringkjob Lisainformatsioon> http://www.itcollege.ee/?url=ccnp Registreeru kursusele!üles CCNA turvalisus (CCNA security)Õppejõud: CCNA programmijuht Truls T. Ringkjob (IT Kolledž)
Lühitutvustus: Kuulaja teab ja on võimeline kirjeldama kaasaegseid võrke ohustavaid turvariske. Muutma turvaliseks (turvama) Cisco marsruutereid. Rakendama AAA (Authentication, Authorization and Accounting) kontseptsiooni Cisco marsruuteritel kasutades nii marsruuteris olevat kui ka väliseid andmebaase. Vähendama turvaohtusid võrkudele ja Cisco seadmetele kasutades ACL (Access Control List). Rakendama turvalist võrkude haldust ja aruandlust. Takistama ja välistama tuntud, ISO/OSI mudeli, teise kihi rünnakuid. Tunneb ja rakendab Cisco IOS tulemüüre ja "site to site" IPSec VPNe ning Cisco IPS põhiomadusi. Eeldused: Osaleja peab olema läbinud Cisco võrguakadeemia CCNA või CCNP kursuse. Õppetöö toimub inglise keeles, kursuse assisteerimine eesti keeles.
Descripsion: Be able to describe security thereat s facing modern networks Secure Cisco routers Implement AAA on cisco Routers with local router databases and external servers Mitigate threats to Cisco and networks using ACL's Implement secure network management and reporting Mitigate common Layer 2 attacks Implement Cisco IOS Friewall and IPS fetrue set and Implement site to site Ipsec VPN.s Registreeru kursusele!üles AutoCad algkursusÕppejõud: Peeter Urtson Sihtrühm Tutvumine AutoCADi liidesega (interface) Registreeru kursusele! üles AutoCAD alg-ja põhikursusÕppejõud: Peeter Urtson Sihtrühm Teise osa- AutoCADi põhikursuse - eesmärk on tutvustada täiendavaid AutoCADi töövahendeid, nagu kihte, vaateaknaid, trükkimist jms., et saavutada koos algkursusel läbituga põhilised oskused ja ülevaade programmist enam-vähem tervikuna. AutoCAD algkursuse programm
Koolitus on korraldatud koostöös Usesofti ehk Autodeski Ametliku koolituskeskusega (ATC-ga). Registreeru kursusele!üles UUS! Küljendamine InDesign CS4-gaÕppejõud: Mihkel Lauk
Kursuse eesmärk Kursuse eesmärgiks on praktiliste teadmiste omandamine erinevate trükiste (raamatud, reklaamid, voldikud, infolehed, ajakirjad, jpm) küljendamiseks ja trükiks ettevalmistamiseks Adobe InDesign baasil. Sihtgrupp Koolitusele on oodatud kõik inimesed, kes on huvitatud erinevate trükiste küljendamisest. Eelteadmised arvuti kasutamisest on kohustuslikud (Windows, MS Word). Kursuse sisu • Töökeskkond • InDesign seadistamine • Põhimõisted, töökeskkonna komponentide tutvustus • Töö dokumendiga • Uue dokumendi loomine, seadistused • Abijooned, joonlaud • Esmaste tööriistade tutvustus • Navigeerimine dokumendil • Töö lehekülgedega • Töö aluslehekülgedega (masterid) • Töö sektsioonidega • Töö laotustega • Töö objektidega • Konteinerid • Joonistamine • Selekteerimine • Järjestamine, joondamine, grupeerimine • Transformatsioonid • Hiire ja klaviatuuri kombineerimine • Värvid • Värvitehnoloogiad (CMYK, RGB) • Värvide määratlemine ja salvestamine • Üleminekuga värvid (gradient) • Töö tekstidega • Teksti paigaldamine • Teksti ületoomine Word’ist, probleemid ja lahendused • Teksti kujundamine • Töö tekstistiilidega • Automaatsed funktsioonid (numeratsioon, sisukord, indeksid, märkused) • Töö tabelitega • Andmete ülekandmine andmefailidest • Tabeli kujundamine • Töö piltidega • Piltide import • Piltide maskeerimine • Teksti ja graafika kombineerimine • Graafika mähkimine (text wrap) • Teksti paigutamine vektorile • Raamatud • Mitme dokumendi ühendamine • Trükiettevalmistus • Seadistused trükkimiseks • Trükieelne kontroll • Trükikõlbliku PDFi tegemine Registreeru kursusele!üles Kujundamine Adobe Illustrator CS4-gaÕppejõud: Mihkel Lauk Kursuse eesmärk Kursuse eesmärgiks on praktiliste oskuste omandamine keerukamate visuaalse disaini komponentide loomiseks. Sihtgrupp Kursus sobib kõigile, kes tegelevad loomingulise või tehnilise disainiga järgmistes valdkondades: trükimeedia ja trükised, multimeedia, veebiehitus, reklaamindus, muud graafikaga seotud valdkonnad. Eelteadmised Kursusel osalejal peavad olema eelnevad arvuti kasutamise põhioskused, sh vilumus hiirega töötamisel, teadmised elementaarsest arvutiterminoloogiast. Tulemused Kursuse tulemusena saavad osalejad teadmised Adobe Illustratori tööpõhimõtetetest, oskavad lihtsate võtetega luua keerulisi kujundusi, kasutada oma töö tulemust erinevatel eesmärkidel. Lisaks saab ülevaate trükiettevalmistusest ja värvitehnoloogiatest. 1. Sissejuhatus 1.1. Töökeskkond 1.2. Paletid, tööriistad ja menüüd 1.3. Failid ja mallid 1.4. Vaatamine ja navigeerimine 1.5. Joonlaud ja abijooned 1.6. Seadistused 1.7. Käskude tagasivõtmine 1.8. Lühivalikud 2. Töö failidega 2.1. Import, eksport 3. Värvid 3.1. Värvitehnoloogiad, CMYK, RGB 3.2. Värvipalett ja värvimikser 3.3. Spot ja gradient 3.4. Värvistiilid 3.5. Värvihaldus 4. Joonistamine 4.1. Vektorid, jooned ja vormid 4.2. Joonistamise tööriistad 4.3. Joonte vormimine 4.4. Foto konvertimine vektoriks 4.5. Sümbolid 5. Maalimine 5.1. Pinnatäited ja äärejooned 5.2. Pintslid 5.3. Läbipaistvus 5.4. Sulandamine 5.5. Värvivõrk 5.6. Mustrid 6. Töö objektidega 6.1. Märkimine, paigutamine 6.2. Joondamine 6.3. Vormimine (suurendamine, vähendamine, pööramine, peegeldamine) 6.4. Paljundamine 6.5. Grupeerimine ja ühendamine 6.6. Lukustamine ja peitmine 6.7. Rajaleidja 6.8. Moonutamine 6.9. Sulandamine 6.10. Efektid ja filtrid 7. Töö tekstiga 7.1. Teksti sisestamine 7.2. Teksti formaatimine 7.3. Teksti paigutamine joonele 7.4. Kirjatüübid, glüüfid 7.5. Spetsiaalmärgid 8. Graafikud 9. Printimine 9.1. Lamendamine 9.2. Rasteriseerimine 9.3. Eelseadistused 9.4. PDF faili loomine Registreeru kursusele!üles Pilditöötlus Photoshopiga KUJUNDAJALEÕppejõud: Dipl. Peeter Urtson Lühitutvustus: Kursusel õpitakse taastama ja retušeerima vanu must-valgeid ja värvilisi fotosid, korrigeerima foto värve, retušeerima portreed, muutma foto kompositsiooni, parandama fotografeerimisel juhtunud vigu, tegema fotol digiretušši jm. Suur osa kursusest põhineb praktilistel harjutustel. Eesmärk: Kursuse eesmärgiks on tutvustada pilditöötlust maailmas ühe levinuima pilditöötlusprogrammi Adobe Photoshop CS abil. Eeldused: Photoshop programmi valdamine kesktasemel, huvi fotode taastamise ning retuššeerimise vastu. Sihtgrupp: arvutigraafikud, kujundajad, fotograafid ja kõik teised, kes on tuttavad Photoshop programmiga ja kellel on huvi fotode taastamise ning retuššeerimise vastu. Tulemused: Kursuse läbinu oskab fotot hinnata, otsustada retušeerimise üle ja retušeerida. Teemad: 1.Photoshop’i ülevaade. 2.Värvi korrigeerimine. 3.Särituse korrigeerimine. 4.Töö värvidega. 5.Pildi retuššeerimine. 6.Pildi viimistlus. 7.ortree retuššeerimine. 8.Digiretušš. Detailne aineprogramm Registreeru kursusele!üles Pilditöötlus vabavaraga GIMPÕppejõud: Dipl. Peeter Urtson Lühitutvustus: GIMP on populaarne vabavaraline kujundusprogramm, millega saab töödelda fotosid, joonistada pilte, luua animatsioone ja konverteerida loodud faile mitmesse formaati. GIMP on täiesti võrreldav populaarseima pikselgraafika programmiga Photoshop. Praktiliselt peaaegu kõike, mida saab teha Photoshop programmiga, on võimalik teha ka GIMP programmiga. GIMP lubab faile konverteerida Photoshop failideks, samuti on võimalik avada GIMP programmis Photoshop faile. Mis kõige tähtsam - vastupidiselt Photoshop-ile, mis on kasutajale suhteliselt kallis osta, on GIMP vabavara, mida on lubatud kasutada ka ärilistel eesmärkidel. Kasutades GIMP programmi, kasutate pikselgraafika loomiseks legaalset tarkvara.(loe lähemalt: http://www.gimp.org)
Eeldused: Piisav juurdepääs internetiühendusega arvutile, arvuti kasutamise oskus. Sihtgrupp: Kõik, kes soovivad omandada teoreetilisi ning praktilisi teadmisi pilditöötlusest ja arvutigraafikast. Teemad: • Sissejuhatus pilditöötlusse: vektorgraafika, pikselgraafika, pildiformaadid, pildi suurus. • Programmi GIMP installeerimine. • Töötamine programmiga Gimp. • Pildi avamine, suuruse muutmine, lõikamine, kopeerimine, teisaldamine ja salvestamine. • Uue pildi loomine ja joonistamine. • Teksti lisamine ja kujundamine. Kihid. • Selekteerimine. Pildi värvide muutmine. Pildi hele-tumeduse muutmine. • Filtrite kasutamine. • Lihtsama animatsiooni loomine. Registreeru kursusele!üles Kujundamine Corel Draw-gaÕppejõud: Peeter Urtson, dipl. Lühitutvustus: Kursuse käigus õpitakse programmi seadistamist, lihtsate ja keeruliste objektide loomist, redigeerimist ja värvimist; erinevaid teksti redigeerimise võtteid; vektorgraafika objektidel mitmesuguste efektide loomist ja rastergraafika töötlemist. Kursuse eesmärk: Kursuse eesmärgiks on tutvustada vektorgraafika programmi Corel Draw ja tema kasutamist mitmesugustes kujundustöödes. Eeldused: arvuti kasutamise oskus Sihtgrupp: kõik, kel on vaja oma töös või huvialal arvutiga kujundamise oskusi Tulemused: Kursuse läbinud oskavad teha lihtsamaid kujundustöid Corel Draw programmi abil. Kursuse kava: 1. Programmi avamine ja töö failidega. • Interface osad. • Zoom ja Pan tööriista kasutamine. 2. Kujundite loomine. • Nelinurkade joonistamine ja töötlemine. • Ellipsi joonistamine ja töötlemine. 3. Objektide töötlemine. • Objektide aktiviseerimine ja teisaldamine. • Objektide kopeerimine ja kloonimine. • Objekti mõõtude muutmine. 4. Keerukad kujundid. • Hulnurkade joonistamine ja töötlemine. • Spiraalide ja võrede joonistamine ja töötlemine. 5. Joone loomine ja töötlemine. • Objektide muutmine kõveraks. • Sõlmede tüübid ja töötlemine. 6. Täppisjoonistamine. • Joonlaua kasutamine. Objektide joondamine. • Abijoonte kasutamine. 7. Leheküljed. • Lehekülgede lisamine ja kaotamine. • Lehekülje mõõtude muutmine. 8. Värvid ja objektide värvimine. • Värvide valimine. • Kontuuri värvimine. • Objekti värvimine. • Tekstuuriga värvimine. 9. Tekstitöötlus. • Artistic tekst. • Paragraph tekst. • Tekstieffektid. 10. Kihid. 11. Effektid kujunditega • Blend. • Contour. • Distortion. • Envelope. • Perspektive. • Drop Shadow. • Transparency • Lens. 12. Sümbolite kasutamine. Registreeru kursusele!üles Adobe Flash algajale I tase (E-kursus)Õppejõud: Eva Sepping Lühitutvustus: Flash programmiga tehakse internetti animatsioone ja illustratsioone. Kasutades graafika salvestamiseks vektoreid on tulemus suurendatav, kuid failisuuruselt väike. Flash Playeri laia leviku tõttu on see väga suurele osale interneti kasutajatest nähtav ilma lisaprogrammide installeerimiseta. Kui kasutada Action Scripti on võimalik lisada animatsioonidele interaktiivsust ja edasist funktsionaalsust. Eesmärk: Anda kursusel osalenutele algteadmised Flashist ja selle võimalustest. Edukalt lõpetanu oskab iseseisvalt luua interaktiivseid illustratsioone, erinevaid animatsioone ja esitlusi. Sihtgrupp: Kõik, kes soovivad omandada teoreetilisi ning praktilisi teadmisi Flash programmist ning on huvitatud veebianimatsioonide ja interaktiivsete projektide teostamisest
üles Adobe Flash arenduskursusÕppejõud: Eero Koplimets (Certified FlashMX Developer) Igavaid ja halvasti teostatud reklaame ning kodulehekülgi internetis on liigagi palju. Aeg on sellele lõpp teha! IT Kolledž kutsub programmeerijaid ja kujundajaid osalema Macromedia Flash kursusel, mis paneb lambid põlema ning interneti elama! Eesmärk: Adobe jagab flashi loojad disaineriteks ja arendajateks. Kursus on suunatud flashi arendajatele uute oskuste omandamiseks - kuidas valmis disainist teha töötav flash kodulehekülg, actionscriptiga animatsioone lisada ning videoga ümber käia. Proovime teha flashi sisu dünaamiliseks ja lõpuks luua ühe keerulisema actionscripti, mis saadab kasutaja kaardile joonistatud märkmed temale e- mailile. Sihtgrupp: programmeerijad ja kujundajad Eeldatav rühma suurus: 10-15 inimest Eeldused: Kursus eeldab flashi ja programmeerimise algtõdede tundmist. Loengus puudutame teemasid: * flash kodulehekülje ülesehitus * actionscriptiga animatsioonid * video töötlus ja paigaldus * dünaamiline sisu flash kodulehel. Fookuses XML failide laadimine ja kasutamine. * flash paigaldus html'i, testimine, optimeerimine, turvalisus. Praktikas teeme kinnisvarahai "Magala" kodulehe, kus on: * avaleht * video tutvustus * meie majad - müüdava ala kaart dünaamiliselt uuendatava sisuga. * minu kodu - kasutaja joonistab kaardile märkmeid ning saadab foto sellest endale emailile. Kasutame: Adobe Flash CS3 tarkvara ja Actionscript 3 keelt. Tulemused: Kursuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamiseks loovad kujundajad ja programmeerijad viimases kahes loengus „Macromedia Flash“ programmi kasutades moodsa ja laheda kodulehekülje. üles Adobe Flash edasijõudnutele (E-kursus)Õppejõud: Eva Sepping Igavaid ja halvasti teostatud reklaame ning kodulehekülgi internetis on liigagi palju. Aeg on sellele lõpp teha! IT Kolledž kutsub programmeerijaid ja kujundajaid osalema Adobe Flash kursusel, mis paneb lambid põlema ning interneti elama! Eesmärk: Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile oskus rakendada Macromedia Flash tehnoloogiat mängude, veebi tarkvara ja ka reklaami loomisel. Sihtgrupp: Kõik, kes soovivad õppida Flash programmeerimist ja kujundamist. Eelteadmised/eeldused: Algteadmisi Adobe Flash programmist (tööriistad, animatsioonide liigid, värviefektid jne) Lühike sisukirjeldus: Peamine tähelepanu Action Script 2 -le. Lühidalt sellest mida on üldse võimalik teha. AS2 andmetüübid. Koodi süntaks ja soovitused koodi kirjutamisel. Funktsioonid, klassid, extendimine, eventide püüdmine, timer. Erinevate sümbolite kasutamine AS-ga Flash security sandbox. Konditsioonid ja kordused. Kursuse lõpus lahendatakse projektiülesaane. Registreeru kursusele!üles Interaktiivse meedia ja disainikursus IÕppejõud: E. Sepping, M. Lauk, E. Koplimets Interaktiivse meedia ja disaini kursus koosneb neljast moodulist: Adobe Flashi algajate E-kursus, Adobe Flashi II tase, Adobe Flashi programmeerimine ja kujundamine Adobe Illustrator CS4-ga. 1. Adobe Flashi algajate E-kursus. Lühitutvustus: Flash programmiga tehakse internetti animatsioone ja illustratsioone. Kasutades graafika salvestamiseks vektoreid on tulemus suurendatav, kuid failisuuruselt väike. Flash Playeri laia leviku tõttu on see väga suurele osale interneti kasutajatest nähtav ilma lisaprogrammide installeerimiseta. Kui kasutada Action Scripti on võimalik lisada animatsioonidele interaktiivsust ja edasist funktsionaalsust. Eesmärk: Anda kursusel osalenutele algteadmised Flashist ja selle võimalustest. Edukalt lõpetanu oskab iseseisvalt luua interaktiivseid illustratsioone, erinevaid animatsioone ja esitlusi. Sihtgrupp: Kõik, kes soovivad omandada teoreetilisi ning praktilisi teadmisi Flash programmist ning on huvitatud veebianimatsioonide ja interaktiivsete projektide teostamisest Lühike sisukirjeldus: Flashi ajalugu, kasutusalad, võimalused. - Programmi töökeskkonna tutvustus. - Vektorgraafika eelised veebis. - Uue graafika loomine ning olemas oleva optimeerimine. - Bitmap graafika kasutamine. - Flash animatsiooni tutvustus. - Algsed animatsioonid. - Lihtne scripti kasutus. - Interaktiivsed animatsioonid. - Komponentide kasutamine. - Keerukamate scriptide tutvustus.
2. Adobe Flashi II tase. Eesmärk: Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile oskus rakendada Adobe Flash tehnoloogiat mängude, veebi tarkvara ja ka reklaami loomisel. Sihtgrupp: Kõik, kes soovivad õppida Flash programmeerimist ja kujundamist. Eelteadmised/eeldused: Algteadmisi Adobe Flash programmist (tööriistad, animatsioonide liigid, värviefektid jne) Lühike sisukirjeldus: Peamine tähelepanu Action Script 2 -le. Lühidalt sellest mida on üldse võimalik teha. AS2 andmetüübid. Koodi süntaks ja soovitused koodi kirjutamisel. Funktsioonid, klassid, extendimine, eventide püüdmine, timer. Erinevate sümbolite kasutamine AS-ga Flash security sandbox. Konditsioonid ja kordused. Kursuse lõpus lahendatakse projektiülesaane.
3. Adobe Flashi arenduskursus. Eesmärk: Adobe jagab flashi loojad disaineriteks ja arendajateks. Kursus on suunatud flashi arendajatele uute oskuste omandamiseks - kuidas valmis disainist teha töötav flash kodulehekülg, actionscriptiga animatsioone lisada ning videoga ümber käia. Proovime teha flashi sisu dünaamiliseks ja lõpuks luua ühe keerulisema actionscripti, mis saadab kasutaja kaardile joonistatud märkmed temale e- mailile. Sihtgrupp: programmeerijad ja kujundajad Eeldused: Kursus eeldab flashi ja programmeerimise algtõdede tundmist. Loengus puudutame teemasid: * flash kodulehekülje ülesehitus * actionscriptiga animatsioonid * video töötlus ja paigaldus * dünaamiline sisu flash kodulehel. Fookuses XML failide laadimine ja kasutamine. * flash paigaldus html'i, testimine, optimeerimine, turvalisus. Praktikas teeme kinnisvarahai "Magala" kodulehe, kus on: * avaleht * video tutvustus * meie majad - müüdava ala kaart dünaamiliselt uuendatava sisuga. * minu kodu - kasutaja joonistab kaardile märkmeid ning saadab foto sellest endale emailile. Kasutame: Adobe Flash CS3 tarkvara ja Actionscript 3 keelt. Tulemused: Kursuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamiseks loovad kujundajad ja programmeerijad viimases kahes loengus „Adobe Flash“ programmi kasutades moodsa ja laheda kodulehekülje. 4. Kujundamine Adobe Illustrator CS4-ga. Eesmärgiks on praktiliste oskuste omandamine keerukamate visuaalse disaini komponentide loomiseks. Sihtgrupp: Kursus sobib kõigile, kes tegelevad loomingulise või tehnilise disainiga järgmistes valdkondades: trükimeedia ja trükised, multimeedia, veebiehitus, reklaamindus, muud graafikaga seotud valdkonnad. Eelteadmised: Kursusel osalejal peavad olema eelnevad arvuti kasutamise põhioskused, sh vilumus hiirega töötamisel, teadmised elementaarsest arvutiterminoloogiast. Tulemused: Kursuse tulemusena saavad osalejad teadmised Adobe Illustratori tööpõhimõtetetest, oskavad lihtsate võtetega luua keerulisi kujundusi, kasutada oma töö tulemust erinevatel eesmärkidel. Lisaks saab ülevaate trükiettevalmistusest ja värvitehnoloogiatest. Teemad siit üles Interaktiivse meedia ja disainikursus IIÕppejõud: Mihkel Lauk, Peeter Urtson
1. Pilditöötlus Photoshopiga kujunadajale. Lühitutvustus: Kursusel õpitakse taastama ja retušeerima vanu must-valgeid ja värvilisi fotosid, korrigeerima foto värve, retušeerima portreed, muutma foto kompositsiooni, parandama fotografeerimisel juhtunud vigu, tegema fotol digiretušši jm. Suur osa kursusest põhineb praktilistel harjutustel. Eesmärk: Kursuse eesmärgiks on tutvustada pilditöötlust maailmas ühe levinuima pilditöötlusprogrammi Adobe Photoshop CS abil. Eeldused: Photoshop programmi valdamine kesktasemel, huvi fotode taastamise ning retuššeerimise vastu. Sihtgrupp: arvutigraafikud, kujundajad, fotograafid ja kõik teised, kes on tuttavad Photoshop programmiga ja kellel on huvi fotode taastamise ning retuššeerimise vastu. Tulemused: Kursuse läbinu oskab fotot hinnata, otsustada retušeerimise üle ja retušeerida. Teemad: 1.Photoshop’i ülevaade. 2.Värvi korrigeerimine. 3.Särituse korrigeerimine. 4.Töö värvidega. 5.Pildi retuššeerimine. 6.Pildi viimistlus. 7.ortree retuššeerimine. 8.Digiretušš. Detailne aineprogramm 2. Kujundamine Adobe Illustrator CS4-ga. Eesmärgiks on praktiliste oskuste omandamine keerukamate visuaalse disaini komponentide loomiseks.
Sihtgrupp: Kursus sobib kõigile, kes tegelevad loomingulise või tehnilise disainiga järgmistes valdkondades: trükimeedia ja trükised, multimeedia, veebiehitus, reklaamindus, muud graafikaga seotud valdkonnad.
Eelteadmised: Kursusel osalejal peavad olema eelnevad arvuti kasutamise põhioskused, sh vilumus hiirega töötamisel, teadmised elementaarsest arvutiterminoloogiast.
Tulemused: Kursuse tulemusena saavad osalejad teadmised Adobe Illustratori tööpõhimõtetetest, oskavad lihtsate võtetega luua keerulisi kujundusi, kasutada oma töö tulemust erinevatel eesmärkidel. Lisaks saab ülevaate trükiettevalmistusest ja värvitehnoloogiatest. Teemad siit
Lühitutvustus: GIMP on populaarne vabavaraline kujundusprogramm, millega saab töödelda fotosid, joonistada pilte, luua animatsioone ja konverteerida loodud faile mitmesse formaati. GIMP on täiesti võrreldav populaarseima pikselgraafika programmiga Photoshop. Praktiliselt peaaegu kõike, mida saab teha Photoshop programmiga, on võimalik teha ka GIMP programmiga. GIMP lubab faile konverteerida Photoshop failideks, samuti on võimalik avada GIMP programmis Photoshop faile. Mis kõige tähtsam - vastupidiselt Photoshop-ile, mis on kasutajale suhteliselt kallis osta, on GIMP vabavara, mida on lubatud kasutada ka ärilistel eesmärkidel. Kasutades GIMP programmi, kasutate pikselgraafika loomiseks legaalset tarkvara.(loe lähemalt: http://www.gimp.org)
Eeldused: Piisav juurdepääs internetiühendusega arvutile, arvuti kasutamise oskus. Sihtgrupp: Kõik, kes soovivad omandada teoreetilisi ning praktilisi teadmisi pilditöötlusest ja arvutigraafikast. Teemad: • Sissejuhatus pilditöötlusse: vektorgraafika, pikselgraafika, pildiformaadid, pildi suurus. • Programmi GIMP installeerimine. • Töötamine programmiga Gimp. • Pildi avamine, suuruse muutmine, lõikamine, kopeerimine, teisaldamine ja salvestamine. • Uue pildi loomine ja joonistamine. • Teksti lisamine ja kujundamine. Kihid. • Selekteerimine. Pildi värvide muutmine. Pildi hele-tumeduse muutmine. • Filtrite kasutamine. • Lihtsama animatsiooni loomine.
üles Kiirelt MS Excel 2003 kasutajaksÕppejõud: Vladimir Kjahrenov Lühitutvustus: Antud koolitus on mõeldud inimestele, kes on juba teadlikud, kuidas kasutada Excelit lihtülesannete lahendamiseks. Koolitus annab oskuse koostada arvutavaid tabeleid Kursuse eesmärk:
Sihtgrupp: Inimesed, kellel on vähene kogemus tabelarvutuste kasutamisel ning kes vajavad oma töös tabelarvutuste kasutamist.
Kursuse sisu: 1. Tabeltöötluse olemus, üldpõhimõtted 2. Töölehe iseloomustus. Info töötlemine. 3. Tabelid: Tabelite kujundamine. Andmeformaadid 4. Funktsioonid, nende kasutamine. 5. Diagarammid: tüübid, kasutamine, elementide kujundamine. 6. Operatsioonid andmebasiga: sorteerimine, flitreerimine, vahekokkuvõtete tegemine. 7. Risttabelid. 8. Tabeli väljatrüki kujundamine. 9. Makrode koostamine, automaatne "lindistamine" ja makrodega opereerimine. Tulemused: teadmised tabeltöötluse olemusest, tööpõhimõtted ja ratsionaalseid töövõtteid arvutil; millal probleemi lahendus taandub tabeltöötluse kasutamisele; kuidas opereerida EXCEL põhimenüüdega ja olulisemate dialoogiakendega, osakama vormindada ja väljastada oma töö tulemused, osakama sorteerida ja filtreerida andmeid, teha vahekokkuvõtteid ja koostada diagramme, kasutada risttabeleid. Registreeru kursusele! üles COBITi põhine IT audit juhtideleÕppejõud: PhD Paul Leis Eesmärk:IT juht ja tema meeskond on auditeerimisel “teisel pool lauda“. Miks ja mida peaksid IT juhid ja spetsialistid teadma IT auditeerimisest? Kas ja kuidas oleks auditi alastest teadmistest kasu IT organisatsiooni töö tõhustamisel? Kursuse eesmärgiks on IT auditeerimise printsiipide ja meetodite tutvustamine. Eeldused: Eelteadmisi pole vaja, on soovitav töötada IT organisatsioonis Sihtgrupp: IT spetsialistid, IT juhid, firmajuhid, audiitorid Tulemused: Teadmised IT auditi läbiviimiseks, oskus olla auditeeritav. Õppetöö sisu: IT juht ja tema meeskond on auditeerimisel “teisel pool lauda“. Miks ja mida peaksid IT juhid ja spetsialistid teadma IT auditeerimisest? Kas ja kuidas oleks auditi alastest teadmistest kasu IT organisatsiooni töö tõhustamisel? COBITi komponendid. IT auditi läbiviimise protsess. Operatsiooniriskid, IT riskid ja nende leevendamiseks/haldamiseks rakendatavad juhtimismeetmed. COBITi raamstruktuur, juhtimiseesmärgid, juhtimistavad ja haldussuunised. IT-protsesside küpsusmudelid. IT audit Eesti õigussüsteemis. IS audit siseauditi osana. IT standartimine. Ettevõtte ärieesmärgid ja IT haldus. IT strateegiline plaan. Infoarhitektuur. IT organisatsioon. Kvaliteedihaldus. Muutuste haldus. Teenustasemete haldus, ITIL. IT protsesside seire. IT auditi planeerimine. IT auditi tulemuste hindamine, järelkontrollid. IT auditi koht IT juhtimises. NB! Kursus põhineb Cobit 4.1 materjalidel Registreeru kursusele!üles Geoinfosüsteemide alusedÕppejõud: Peep Krusberg (Maa-ameti nõunik, TTÜ doktorant)
Lühikirjeldus: Geoinfosüsteemide kasutamine, projekteerimine, realiseerimine. Ruumiandmete hõive viisid (satelliitfotod, GPS jt), ruumiandmete töötlemine ja analüüs, ruumiteenuste publitseerimine veebis, kartograafia. Soovituslikud eeldusained: • Infosüsteemide analüüs ja projekteerimine • Võrgurakendused I: Klient-server süsteemide ehitamine • Andmebaaside alused Sihtgrupp: IT spetsialistid või "äripoole" spetsialistid, kes puutuvad oma töös kokku ruumiandmete kasutamisega ja töötlemisega ja/või geoinfosüsteemide (GIS) arendusega. Õppetöö sisu: Kursuse käigus omandatakse kaasaegsed olulisemad teadmised ja praktilised kogemused geoinfosüsteemide kasutamise ning arendamise vallast. Kursuse läbinu on võimeline osalema ruumiandmete töötlemisel ning ettevõtte infosüsteemile ruumimõõtme lisamisel. 1. Õppenädal Sissejuhatus GISindusse • GISi mõiste • GISide kasutusviisid • GISide areng • GISide seos teiste IT- ja geo-valdkondadega • raster- ja vektorformaadid (standardid, kommerts- ja vabaformaadid) • projektsioonid Praktikum •praktikumirühmade moodustamine, teema valik •mingi valmissüsteemiga tutvumine. Kihid. 2. Õppenädal •Ruumiandmete modelleerimine o reaalsusmudel o andmemudel •andmesäilitusviisid: fail, andmebaas, Praktikum • ruumiandmete struktuuri modelleerimine ja loomine • ruumiandmete laadimine andmebaasi 3. Õppenädal •GIS tarkvarad, tootjad • GISide põhifunktsionaalsus • vabavarad: GRASS, JUMP, QGIS, GDAL/OGR, ... • kommertstooted: ESRI, Geomedia, Mapinfo, IDRISI, FME... • Andmed • Ruumiandmed Eestis • Ruumiandmed mujal maailmas Praktikum Esmatutvus GIS-programmiga (JUMP või uDig), põhioperatsioonid: andmete laadimine, navigeerimine, kihtide haldus. Erinevate ruumiandmete kasutamine. 4. Õppenädal •Töötlus- ja analüüsimeetodid o arvutuslik geomeetria o kaardialgebra o analüüsimeetodid • transpordiülesanded • 3D problemaatika • ajamõõde GISis Praktikum Ruumiandmete töötlemine ja analüüs 5. Õppenädal • Ruumiandmete veebiteenused • WMS • WFS • teenuste kataloogid Praktikum Ruumiandmete veebiteenuse loomine ja publitseerimine 6. Õppenädal • Kaugseire ja fotogramm-meetria • Sensorid ja platvormid: lennuvahendid, satelliidid, kaamerad, lidarid, radarid • fotogrammeetria • töötlus Praktikum Veebiteenuste loomise jätk 7. Õppenädal • Asukoha määramine • horisontaalne trianguleerimine • kõrguse määramine o lineaarne adresseerimine • transpordiülesanded • satelliitpositsioneerimise süsteemid • põhimõte • GPS • GLONASS • Galileo • rakendusi Praktikum Veebiteenuste loomise lõpetamine 8. Õppenädal Rühmatööde ettekanded Iseseisva töö ajakava ja kirjeldus Rühmatööna (2-3 liikmelised rühmad) valitud nähtuse/piirkonna ruumiandmete laadimine serverisse, ruumiandmete töötlus, avaliku veebiteenuse loomine mis vastab riigi ruumiandmete infrastruktuuri nõuetele. Õppekirjandus: 1. Jagomägi, Teet. Geoinfosüsteemid praktikule. Regio 1999. ISBN 9985-817-43-5 2. Longley, Paul A.; Goodchild, Michael F.; Maguire, David J.; Rhind, David W. Geographic Information Systems and Science. John Wiley & Sons 2005 (2nd edition). ISBN: 0-470-87001-X 3. Chang, Kang-tsung. Introduction to Geographic Information Systems with Data Set CD-ROM. McGraw-Hill 2005 (3rd edition). ISBN 0-07-310171-0 Registreeru kursusele!üles Programmeerimine Javas (jätkukursus)Õppejõud: PhD Jaanus Pöial Lühike sisukirjeldus: Kursus on jätkuks Java algkursusele. Vaatluse alla tulevad objektid, klassid, liidesed, andmekogumid, erindikäsitlus, paralleel- ja võrguprogrammeerimise elemendid. Rühmatöö vormis realiseeritakse keele Java vahenditega miniprojekt. Eesmärk: Anda programmeerijatele lisateadmisi ja oskusi ning tutvustada neid keele Java vahendeid, mis jäävad algtaseme kursuste programmist välja (näit. liidesed, abstraktsed klassid, konstruktorid, andmekogumid, vead ja erindid, paralleel- ja võrguprogrammeerimise elemendid). Eelteadmised/eeldused: Programmeerimisoskus algtasemel, soovitavalt keeles Java (näit. ITK õppeaine I200 mahus). Inglise keele oskus tehnilise dokumentatsiooni lugemiseks. Sihtgrupp: Programmeerijad (algtase), tarkvaraprojektide kodeerijad, Java huvilised. Tulemused ehk teadmised/oskused peale kursuse läbimist: Kursuse läbinu tunneb programmeerimise põhimõisteid ning Java vahendeid ja suudab neid tarkvaraprojektis rakendada. Iseseisva töö ajakava ja kirjeldus: Loengutes käsitletud teemade iseseisev süvendamine toimub kursuse vältel, lisaks sellele tuleb rühmatööna realiseerida lihtne Java projekt. Õppekirjandus (lisamaterjal): 1.David J. Eck. Introduction to Programming Using Java. http://math.hws.edu/javanotes/ 2.I.F. Darwin. Java Cookbook. O'Reilly, 2001. 3.M.T. Goodrich, R.Tamassia. Data Structures and Algorithms in Java. John Wiley & Sons, 1998 Registreeru kursusele!üles Rational Unified Process: sissejuhatus IT juhtideleÕppejõud: PhD Paul Leis Lühike sisukirjeldus: Kursus käsitleb Rational Unified Process´i IT juhtide vaatenurgast lähtudes. Esitatakse teoreetiline ülevaade RUP-st, tuuakse näiteid Eestist ja välismaalt ning antakse praktilist nõu RUP-i evitamiseks ettevõttes ja selle kohandamiseks vastavalt ettevõtte vajadustele. Eesmärk: Anda IT juhile teadmised Rational Unified Process´ist (metoodika, ideoloogia ja struktuur), et otsustada RUP evitamise otstarbekuse üle IT-meeskonnas/ettevõttes. Nõuded eelteadmistele: Esmane ettekujutus tarkvara arendusest Sihtgrupp: Firmajuhid, IT-juhid, IT arendusjuhid Kursuse tulemused: Kursuse läbinud on tuttavad RUPi ideoloogia, struktuuri ja evitamise printsiipidega ja tunnevad RUP-i evitamise ideoloogiat ja praktikat. Iseseisva töö kirjeldus: Soovijatel on võimalus kirjutada kas: 1) referaat 2) kursusetöö Kirjanduse loend iseseisvaks tööks: referaadi jaoks saab iga kursuslane (kes soovib referaati teha) personaalse(d) artikli(d) Kursuse läbimist kinnitavad kontrolli vormid ja hindamisviis: 1) loengutel ja seminaril osalemine, 2) soovijatel referaadi arvestus, 3) soovijatel kursusetöö kaitsmine. Teemade loetelu: Tarkvaraarendusprotsess ja –metoodikad. Kosemudelil põhinevad protsessid. Iteratiivne arendusprotsess. Tarkvaraarenduse traditsioonilised ja agiilmetoodikad. RUP kui iteratiivne tarkvaraarendusmetoodika. RUPi arhitektuur: staatiline (distsipliinid) ja dünaamiline (faasid) struktuur. RUPi faasid: alg-, viimistlus-, kodeerimis- ja siirdefaas. RUPi distsipliinid: ärimodelleerimine, nõuded, analüüs ja kavandamine, realiseerimine, testimine, evitamine, projektijuhtimine, konfiguratsiooni ja muudatuste haldus, keskkond. RUP kui toode, RUP kohandamine vastavalt firma vajadustele. RUPi evitamine ettevõttes. Õppekirjandus: 1. Leszek A. Maciaszek, Requirements Analysis and System Design: Developing Information Systems with UML, Addison-Wesley, 2001, 2. Bhuvan Unhelkar, Process Quality Assurance for UML-Based Projects, Addison Wesley, 2002, 3.Craig Larman, Applying UML and Patterns: An Introduction to Object-Oriented Analysis and Design and the Unified Process, Third Edition, 2005. Loengumaterjalid sisaldavad täiendavaid viiteid. Registreeru kursusele!üles Fundamentals of Wireless LANs VÕRGUADMINISTRAATORILEÕppejõud: Truls Ringkjob Eesmärk: IT Kolledž hakkas 2005a sügisest esmakordselt ja ainsana Eestis pakkuma Cisco Võrguakadeemia raames koolitust „Fundamentals of Wireless LAN’s“ (Traadita kohtsidevõrgu põhialused). Kursus valmistab spetsialisti ette mitte ainult sertifikaadieksamiks, vaid annab 14h mahus toimuvate praktikumide raames põhjaliku praktilise kogemuse traadita side seadmete seadistamiseks (Access point ja Wireless bridge). Demonstreeritakse krüpteerimise protokolli WEP nõrkusi ja pakutakse välja lahendusi, mis tõstavad turvalisust traadita side võrkudes. Õpetatakse seadistama 802.1X autentimise protokolle (nagu PEAP ja LEAP), Radius serverit ja looma VPN ühendusi. Õpitakse analüüsima traadita side (IEEE 802.11a,b,g) ja traadiga side (IEEE 802.3) liiklust programmide Kismet, Netstumbler ja Ethereal abil. Eelteadmised/eeldused: Baas teadmised TCP/IP’st või kursusele vastavate teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt. Sihtgrupp: Arvutivõrgu administraatorid ja IT spetsialistid. Tulemused: Kursuse tulemusena omandatakse vajalikud teadmised ja oskused traadita side võrkude projekteerimiseks, seadistamiseks ja haldamiseks. Kursuse sisu: 1. Ülevaade WLAN’idest 2. IEEE 802.11, NICs, Media Access Control services 3. IEEE 802.11 Füüsiline kiht, traadita side info edastamise alused. 4. Juurdepääsu punktide (AP) seadistamine ja traadita side topoloogiad 5. Wireless bridges ja ülevaade erinevates antennidest 6 . Turvalisus traadita side võrkudes 7 WLAN’ide projekteerimine, installeerimine, seadistamine ja haldamine. Registreeru kursusele!üles Objektorienteeritud programmeerimine Java baasilÕppejõud: PhD Jaanus Pöial Lühike sisukirjeldus: Kursus annab ülevaate objektorienteeritud programmeerimise (OOP) põhimõistetest ning nende kasutamisest programmeerimiskeeles Java. Käsitletakse tarkvaraprojekti kavandamist ja keele UML mõningaid vahendeid, s.h. klassiskeeme. Vaatluse alla tulevad paralleel- ja võrguprogrammeerimise elemendid. Rühmatöö vormis realiseeritakse Java vahenditega miniprojekt. Eesmärk: Anda Java programmeerijatele lisateadmisi ja oskusi OOP metoodika kasutamiseks. Tutvustada neid keele Java vahendeid, mis jäävad algtaseme kursuste programmist välja (näit. liidesed, abstraktsed klassid, konstruktorid, paralleel- ja võrguprogrammeerimise elemendid). Eelteadmised/eeldused: Programmeerimisoskus algtasemel, soovitavalt keeles Java (näit. ITK õppeaine I200 mahus). Inglise keele oskus tehnilise dokumentatsiooni lugemiseks. Sihtgrupp: Programmeerijad (algtase), tarkvaraprojektide kodeerijad, Java huvilised. Tulemused: Kursuse läbinu tunneb OOP põhimõisteid ning suudab neid Java-põhises tarkvaraprojektis rakendada. Iseseisva töö ajakava ja kirjeldus: Loengutes käsitletud teemade iseseisev süvendamine toimub kursuse vältel, lisaks sellele tuleb rühmatööna realiseerida lihtne Java projekt. Hindamiskriteeriumid: Arvestuseks tuleb aktiivselt osaleda loengutes ja harjutustundides ning miniprojekti realiseerimises. Õppurid, kellel ei õnnestu saada arvestust jooksva töö põhjal, võivad teha eraldi arvestustöö. Registreeru kursusele!üles EkstreemprogrammeerimineÕppejõud: PhD Paul Leis Eesmärk: Ekstreemprogrammeerimise metoodika tutvustamine Eeldused: Kogemus tarkvaraarendamisest, programmeerimisest Sihtgrupp: Tarkvaraarendajad, IT juhid Tulemused: Oskus ekstreemprogrammeerimise metoodikat praktikas rakendada Teemad: Mille poolest erineb ekstreemprogrammeerimine teistest tarkvaraarendusmetoodikatest? Riskide haldamine. Ekstreemprogrammeerimine ja kvaliteet. Muudatuste haldus. Kasutajanõuete haldus. Arendusprojekti plaan. Iteratiivne arendus. Ekstreemprogrammeerimise praktikad: plaanimismäng, lühikesed arendustsüklid, metafoor, lihtne kavand, enne-test arendus, refaktoriseerimine, paarisprogrammeerimine, kollektiivne koodi valdamine, pidev integratsioon, 40-tunnine töönädal, kliendi kohalolek. Kasutajajuttude (user stories) tehnoloogia kasutajanõuete määratlemisel. Ekstreemprogrammeerimise evitamine ettevõttes. Ekstreemprogrammeerimise skoobi(kasutusvalla) laiendamisest. Soovi korral iseseisva töö juhendamine: 1) ühine näidis-projekt 2) referaat 3) rakendamine oma ettevõttes Registreeru kursusele!üles Tarkvaraprotsesside parendamine ja hindamine (CMMI ja ISO/IEC 15504)Õppejõud: MSc Marion Lepmets Kursuse eesmärk: Kursuse eesmärgiks on tutvustada osalejatele tarkvaraprotsesside hindamist ja parendamist peamiselt ISO/IEC 15504 alusel, aga vaadeldakse ka teisi protsessimudeleid, põhjalikumalt vaadeldakse ka CMMI protsessimudelit. Eeldused: Soovitatavalt tarkvara arenduse kogemus ja teadmised projektijuhtimisest. Sihtgrupp: Inimesed, kellel on tarkvaraarenduse kogemus ja huvi kvaliteetse tarkvaraarenduse vastu. Tulemused: Kursuse läbinutel on tarkvaraprotsesside hindamise alased algteadmised. Iseseisev töö: Igas loengus on vähemalt üks harjutus/grupitöö ja viimases loengus saavad osalejad hinnata oma tarkvaraarendusega seotud protsesse ISO/IEC 15504 alusel. NB! Kursuse materjal on peamiselt inglisekeelne. Loengute teemad: 1. loeng (3tundi) Sissejuhatus tarkvaraprotsesside kvaliteeti. Tarkvaraprotsesside parendamine (SPI - software process improvement) ja hindamine. Tarkvaraprotsessi mudelite tutvustus (ISO/IEC 15504, ISO 12207, ISO 15288, ISO 9000, CMMs), nende mudelite rakendusalad ja erinevused. Tarkvaraprotsesside projektid. 2. loeng (2 tundi) Tarkvaraprotsesside hindamise mudeli ISO/IEC 15504 detailne tutvustus. Vaadeldakse kuidas ja mida hinnatakse ning kes hindab arendusprotsesse ehk mudeli protsessi ja suutlikkuse dimensioone. 3. loeng (1.5 tundi) Jätkub ISO/IEC 15504 mudeli vaatlemine - suutlikkuse tasemed, protsessi atribuudid ning hindamise skaala 4. loeng (2 tundi) FiSMA SPICE mudeliga (ISO/IEC 15504 kohandatud väikestele tarkvarafirmadele) tutvumine. Protsesside hindamise grupitöö ettevalmistus. 5. loeng (3.5 tundi) Protsesside hindamise grupitöö ISO/IEC 15504 alusel. Hindamistulemuste tutvustus. Arutelu Registreeru kursusele!üles Exceli programmeerimineÕppejõud: PhD Teodor Luczkowski Lühitutvustus: Täiendõppekursus on mõeldud tabelarvutussüsteemi tundvale arvutikasutajatele, kes pole selles töökeskkonnas kasutanud programmeerimisvahendeid. Kursus õpetab, kuidas oma tööd andmetabelitega tunduvalt lihtsustada ning oskust teisendada suvalisel digitaalsel kujul salvestatud andmeid sobivaks oma vajaduste jaoks. Eesmärk: Tutvustada programmide koostamisega seonduvaid täiendavaid võimalusi tabelarvutuses. Eeldused: Tabelarvutussüsteemi Excel kasutamiskogemus kesktasemel. Sihtgrupp: Tabelarvutussüsteemide igapäevased kasutajad, kes soovivad oma tööd teha lihtsamaks, mugavamaks ja tõhusamaks. Tulemused: Kursuse lõpetaja ei kuluta enam tunde korduvatele ja rutiinsetele andmetöötlusega seotud tegevustele vaid automatiseerib need programmide abil. Iseseisva töö ajakava ja kirjeldus: Kogu kursuse jooksul läbitud materjal ja näited on kättesaadavad iseseisvaks harjutamiseks ja analüüsiks. Hindamisviis: Kursus lõpeb testülesande lahendamisega. Teemade loetelu: 1. VBA kasutamine Excelis. 2. Exceli objektide struktuur. Objektide omadused, meetodid, sündmused. 3. Visual Basicu keelereeglid. Uute funktsioonide loomine. 4. Kasutajaliides, tema kujundamise põhimõtted ja -vahendid. 5. Menüüstrukruur, tema muutmine ja täiendamine. 6. Andmevahetuse programmeerimine. Registreeru kursusele!üles Tarkvara õiguskaitseÕppejõud: Aliis Liin Eesmärk: Kursuse eesmärk on anda ülevaade tarkvara õiguskaitse võimalustest ja vastavatest regulatsioonidest. Kursuse käigus antakse algteadmised intellektuaalsest omandist ja selle alaliikidest,: autõriõigusest ning tööstusomandist. Käsitletakse tarkvara kaitsmise võimalusi nende õigusinstituutide alusel. Samuti antakse ülevaade e-õigusega seotud problemaatikast. Eelteadmised/eeldused: Kohustuslikke eeldusaineid ei ole. Kasuks tulevad varasemad teamised õigusest ja Eesti õigussüsteemist. Sihtgrupp: Kõik oma tegevuses arvutitega kokku puutuvad inimesed. Tulemused: Kursuse lõppedes on osalejatel üldised teadmised tarkvara õiguskaitsest ning intellektuaalomandi alasest regulatsioonist Eestis. Kursuse sisu: Intellektuaalne omand. Mõiste ja liigid. Autoriõiguse ja tööstusomandi kaitse erisused. Tööstusomandi liigid (patent, kasulik mudel, kaubamärk jt). Autoriõiguse üldpõhimõtted. Teose mõiste. Isiklikud ja varalised õigused. Autoriõiguste ajaline kehtivus. Tarkvara intellektuaalse omandi objektina. Tarkvara õiguskaitse liigid. Tarkvara õiguskaitse areng. Patent, ärisaladus, oskusteave ja kaubamärk tarkvara õiguskaitse vahenditena. Tarkvara kaitsmine autoriõigusega. Tarkvara liigid (kommertstarkvara, jaosvara, proovivara, vabavara jt). Arvutitarkvara vaba kasutamine. Avalik omand. Tasuta tarkvara õiguskaitse. Pöörd-projekteerimine. Teose kasutamise viisid. Autori varaliste õiguste üleandmine. Litsentsi mõiste ja liigid (ainulitsents, lihtlitsents jt). Tarkvara litsentsilepingud. Litsentsilepingu põhitingimused. Kasutaja litsentsileping. Lipiklitsents. Tarkvarapiraatlus. Üldinfo. Liigid. Vastutus. Arvuti- ja andmetöötlusalased õigus-rikkumised. Andmebaaside õiguskaitse. Andmebaaside sui generis kaitse. Isikuandmete kaitse. Internet ja autoriõigused. Teoste vaba kasutamine isiklikeks vajadusteks. Teoste kasutamine õppe- ja teadustöös. Domeeninimed ja kaubamärgid. Kõlvatu konkurents. Veebilehekülje autoriõigused. (Valikuline) iseseisev töö: Kursus sisaldab iseseisvat tööd 28 tunni ulatuses. Registreeru kursusele!üles Digiallkiri ja digiasjaajamineÕppejõud: MSc Valdo Praust Lühitutvustus: Kursus hõlmab digiallkirjal põhineva digidokumendi ja digiasjaajamise temaatikat. Eriline rõhk on kursuses pandud digiallkirjale ning sellega seotud teoreetilistele ja praktilistele aspektidele, samuti salakaride vältimisele. Suure osa kursusest moodustab DigiDOCi praktiline õpetus. Sihtgrupp: Kursus on mõeldud peamiselt kolmele sihtgrupile: digidokumentide ja digiasjaajamisega (sh arhiveerimisega) kokkupuutuvatele inimestele, kes peavad omandama eelkõige praktilisi kogemusi; IT spetsialistidele, kelle tööülesanded on seotud digiallkirja, digidokumentide ja digiasjaajamise ning neid toetavate/haldavate süsteemidega; keskastme- ja tippjuhtidele, kelle juhtida on digiallkirja, digidokumente ja digiasjaajamist sisaldavaid süsteeme. Teemad: · Dokumendi elutsüklid · Digitaalteave erinevus paberkandjal teabest · Lühiülevaade krüptograafiast · Digiallkirja ja avaliku võtme infrastruktuur · Salakarid digiallkirja praktilisel kasutamisel · DigiDOCi tutvustus ja digiallkirja praktiline andmine · Digiarhiveerimise eripärad Registreeru kursusele!üles Accessi põhikursusÕppejõud: kokkuleppel Eesmärk: Anda teadmised andmebaasi struktuurist ja kasutamise võimalustest. Anda esmased oskused andmebaasi ülesehitamiseks andmebaasisüsteemiga Access. Eelteadmised: Elementaarsed arvutikasutamise oskused. Sihtgrupp: Kõik, kes soovivad saada vajalike teadmisi lihtsate andmebaaside projekteerimiseks ja loomiseks. Teadmised/oskused peale kursuse läbimist: Kursuse läbinu saab teadmised andmebaaside ja arvutitöökohtade projekteerimisest, oskused andmebaasi loomiseks ning kasutajaliidese koostamiseks. Programm: 1) Objektsüsteemi analüüs * Andmebaasi kirjeldamine * Andmebaasi skeemi koostamine * Objektide ja seoste määramine 2) Tabelite loomine * Tabeli väljade tüübid ja omadused 3) Päringute kirjeldamine * Kriteeriumite määramine * Päringuväljade määramine 4) Ekraanivormide (Forms) koostamine * Vormi koostamine vormitarga (Form Wizard) abil * Vormi objektid(Text Box, Combo Box, ...) 5) Aruannete (Reports) koostamine * Aruande kirjeldamine aruandetarga (Report Wizard) abil * Kokkuvõtete tegemine * Lehekülje vormindamine Registreeru kursusele!üles Igapäevane LinuxÕppejõud: Ph.D Kaido Kikkas Eesmärk: Anda osalejatele oskused kasutamaks Ubuntu Linuxit töölauasüsteemina (rollis, kus esialgu kasutatakse enamasti MS Windowsi).
Sihtgrupp: Eelkõige aktiivsed arvutikasutajad, kellel on olemas töökogemus MS Windowsi ja selle levinumate rakendustega (Internet Explorer, MS Office, MS Media Player jms) ning kes tunnevad huvi samaväärse töökeskkonna loomise vastu Linuxi põhjal. Tulemused: Kursuse läbijad suudavad vabalt orienteeruda Ubuntu Linuxi töökeskkonnas, kasutada enamlevinud rakendustarkvara ning ka seda ise paigaldada, samuti suudavad Ubuntu Linuxit iseseisvalt paigaldada ning hallata. Kursuse teemad: – tarkvara paigaldamine Synapticu ja apt-get'i abil– analoogid levinumatele Windowsi rakendustele– arendus- ja lokaalserveritarkvara – mida eelistada, mida vältida? 1. Linuxi üldtutvustus (lühiajalugu, distributsioonid jne). UbuntuLinux. 2. GNOME'i töölauakeskkond ja Ubuntu standardkomplektis sisalduvtarkvara 3. Töökeskkonna kohandamine 4. Linuxi failisüsteem 5. Paketihaldus 6. Varamud (repositooriumid) ja nende lisamine. 7. Õiguslike vaidluste tõttu standardkomplektist puuduvad rakendused ja nende paigaldamine 8. Enamlevinud rakendustarkvara 9. Ubuntu Linuxi paigaldamine 10. Terminal ja käsurida 11. Arhiveerimine ja varukoopiate tegemine 12. Lihtne lähtekoodist kompileerimine (3 sammuga) 13. Linux ja turvalisus 14. Arendaja rakendused 15. DOSi ja Windowsi tarkvara Linuxil (DosBox, WINE jt) 16. Linux ja riistvara
Registreeru kursusele! üles Matemaatika ettevalmistuskursus riigieksamiksÕppejõud: Toomas Lepikult; Margus Ernits (robootika) kolmapäeviti kella 16.00 kuni 17.30 (18.30) IT Kolledžis, Raja t. 4c Tallinn (vt asukohta, bussid nr. 23, 23a Raja peatus, troll nr 3 Keemia peatus) Kokkuleppel õppejõuga on kursusel osalemine võimalik Interneti kaudu nn virtuaalõppijana. See võimalus sobib õppuritele, kes elavad kaugemal. Eesmärk: õppuri ettevalmistamine matemaatika riigieksami edukaks sooritamiseks (edukas: s.t. vähemalt 30 punkti sajast võimalikust). Kursus sobib ka üliõpilastele, kelle matemaatika-alased teadmised-oskused kõrgkoolis õppimiseks parandamist vajavad. Eeldused õppuritele: Õpib (on õppinud) matemaatikat gümnaasiumi tasemel; Soov sooritada riigieksam ja valmisolek selle nimel intensiivselt tööd teha. Eeldused virtuaalõppuritele: Piisav juurdepääs internetiühendusega arvutile, elementaarne arvuti kasutamise oskus. Kursuse kava nädalate kaupa 1. Reaalarvud ja avaldised. Protsendid. 2. Võrrandid ja võrratused. 3. Vektor tasandil. Joone võrrand. 4. Funktsioonid ja nende graafikud. 5. Logaritm- ja eksponentfunktsioonid. Logaritm-ja eksponentvõrrandid ning -võrratused. 6. Trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised võrrandid. 7. Arvjada ja selle piirväärtus. Aritmeetiline ja geomeetriline jada 8. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis. 9. Geomeetria tasandil. 10. Geomeetria ruumis. 11. Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika. 12. Kordamine ning soovi korral teadmiste testimine. Kursusel tutvustatakse ka robootikat: Kuidas matemaatikat praktikas rakendada? Mis kasu on valemitest ja võrranditest? Kursuse raames käsitletakse matemaatika praktilist rakendamist robootika näidete abil. Õppuri töötsükkel: 1. Tutvumine peatüki teoreetilise osaga (uuritav matemaatiline objekt, valemid, ülesannete lahendusalgoritmid jne.) 2. Näiteülesannetega tutvumine. 3. Ülesannete lahendamine 4. Test Punktidega 1 - 3 kaasneb konsulteerimine ja arutelu õppejõuga. Neljandat osa (testi) hinnatakse õppejõu poolt. IT Kolledžisse õppima asumisel 2009/2010 õppeaastal tagastatakse õppurile ettevalmistuskursuse tasu. Kursuse tasust tagastab maksuamet 21 %, neile kes esitavad koolituse tasuja isikukoodi ja nime Registreeru kursusele!üles |
ÕppimineTäiendusõpeIT KolledžistRuumide rentKoostööTöö & PraktikaTudengieluKontakt
Ainete kirjeldusedTäiendõppe eeskiriRegistreeru kursuseleSisekoolitused
|
||
|
|
|||