ITK aastaraamat

Õppekavad

2000.a. asutatud IT Kolledž on Eesti esimene rakenduslik IT kõrgkool, mis pakkus alustades infotehnoloogia süsteemide õppekaval kolmeaastast diplomiõpet kahel erialal: IT süsteemide arendus ja IT süsteemide administreerimine. Täna on kolledžis võimalik õppida kolmel õppekaval kolmes – päevases, õhtuses ja kaugõppe õppevormis.

2002/2003 õppeaastal avati eraldi õppekavadena tänaseni populaarseimatena püsinud IT süsteemide administreerimine ja IT süsteemide arendus.

2003/2004. õppeaastast lisandus õppekavva – Infosüsteemide analüüs, mille läbimisel omandab üliõpilane teadmised ettevõtete info- ja äripoole ülesehitusest ja tuginedes mahukale praktikale, on lõpetajad võimelised töötama andmesüsteemide projekteerijatena ja süsteemianalüütikutena.

2004/2005 õppeaastal avati esmakordselt Eestis Tehnosuhtluse õppekava. Tehnosuhtluse ideeks on luua sild üle sageli esineva kuristiku IT-inimese ja tavakasutaja vahel, mõistes ja lähendades mõlemat poolt. Tehnosuhtlus on kõige laiema profiiliga IT Kolledži õppekavadest, sisaldades elemente IT-st, turundusest, keeltest, projektitööst, väljendus- ja suhtlemisoskusest ning paljust muust. 2011 aastal otsustas IT Kolledži Nõunike kogu teha ettepaneku lõpetada üliõpilaste vastuvõtt tehnosuhtluse õppekavale, kuna nende spetsialistide nõudlus on võrreldes teiste õppekavade spetsialistidega oluliselt vähenenud. EIK Nõukogu otsusega 21.12.2011 otsustati Tehnosuhtluse õppekava sulgeda.

IT Kolledži 710 vilistlast jagunevad õppekavade vahel järgmiselt:
IS – Infotehnoloogia süsteemid (2001-2003): 85
ISa – IT süsteemide administreerimine: 306
ISd – IT süsteemide arendus: 205
IA – Infosüsteemide analüüs: 72
TS – Tehnosuhtlus: 42

IT Kolledži 710 vilistlase jagunemine õppekavade vahel, andmed 20.06.2014 seisuga.

Infotehnoloogia süsteemid (IS), 2001-2003

IT süsteemide administreerimine (ISa)
Õppekava lõpetanu mõistab infosüsteemi (serverid, teenused, arvuti- ja telekommunikatsioonivõrgud, andmebaasid jmt.) terviklikkust (analüüs, süsteemi disainimine, evitamine, dokumenteerimine, seire, haldamine) ja arhitektuuri organisatsioonis ning suudab tagada hallatavate infosüsteemide kaitse, seire ja käideldavuse. IT infrastruktuuri evitamisel ja haldamisel arvestab infosüsteemi kasutavate osapoolte (tellija, teostaja, kasutaja, haldaja) vajadusi ja nõudeid uute teenuste ja rakenduste projekteerimises ning suudab töötada iseseisvalt ja meeskonna liikmena rahvusvahelises ja multikultuurses keskkonnas ennast pidevalt erialaselt täiendades.

IT süsteemide arendus (ISd)
Õppekava lõpetanu suudab töötada tarkvara arenduse terviklikus elutsüklis (analüüs, süsteemi disainimine, programmeerimine, testimine, juurutamine, dokumenteerimine, haldamine) keskendudes peamiselt disainile ja programmeerimisele, sh mobiilseadmed (Android, iOS, Windows Phone operatsioonisüsteemidega), omandab oskused iseseisvalt süsteemi disainimiseks ja programmeerimiseks sobivate vahendite (meetodeid ja tehnoloogiaid) valikuks; suudab töötada meeskonna liikmena rahvusvahelises ja multikultuurses keskkonnas kaasaegse rakendustarkvara arendamisel ennast pidevalt erialaselt täiendades..

Infosüsteemide analüüs (IA)
Õppekava lõpetanu tunneb nii infotehnoloogia- kui ka ärisüsteemides toimivaid protsesse, oskab analüüsida, kirjeldada ja modelleerida olemasolevat infosüsteemi ja selle funktsionaalsust, tagades sellega tarkvaralahenduse tellijate nõuete halduse ja tellijate esindamise; oskab dokumenteerida uusi tarkvaralahendusi, selle kasutajaliideseid, funktsionaalsust ja andmevahetust ning osaleda tarkvaralahenduste testide koostamisel ja läbiviimises ning uute lahenduste evitamise ettevalmistamisel. Tundes olemasolevat tarkvaralahendust oskab järgida uute lahenduste loomisel ettevõtte protsesse, printsiipe, nõudeid, standardeid, reegleid, juhendeid.

Tehnosuhtlus (TS)
Eestis ainukesena IT Kolledžis omandatav eriala Tehnosuhtlus annab eeldused töötada  ametites, kus on vajalik spetsiifilse IT terminoloogia ja –sisu tõlgendamine IT-toodete ja –teenuste kasutajate ja väljatöötajate vahel. Eriala lõpetaja tööülesanneteks on näiteks toodete kasutusjuhendite, tootekataloogide, tehniliste tekstide kirjutamine ja tõlkimine, veebilehe kasutajaliidese kujundamine, reklaammaterjalide koostamine, aga ka näiteks hankedokumentatsioonide ja pakkumiste koostamine ettevõttes. Tehnosuhtleja oskab arvestada toote või teenuse kasutajaga ning infovahetuskanali (multi-, digi- ja trükimeedia, suuline presentatsioon) esitatavate nõudmiste ja eripäraga. Õppekava lõpetanu omandab:

  • teadmised kasutajatoe toimemehhanismidest;
  • teadmised sotsiaalsest meediast ja erinevate võrguteenuste ühtseks tervikuks integreerimise oskused;
  • dokumenteerimise ja spetsifitseerimise oskused;
  • teadmised erialastest standarditest ja seadusandlusest;
  • teadmised disainist, trükitehnoloogiast ja turu-uuringutest.