ITK aastaraamat

Riiklikud õppekohad

Eesti ühiskonna ja majanduse arengu üheks kriitiliseks eduteguriks on kahtlemata kõrgelt haritud ning muutustega kiiresti kohanev konkurentsivõimeline tööjõud. Vabariigi Valitsus on nimetanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) prioriteetseks ja eelisarendatavaks tegevusvaldkonnaks ja toetab igati nendel strateegilistel erialadel tippspetsialistide õppe tugevdamist, seda nii akadeemilise kui rakendusliku kõrghariduse osas.

Eelnevast tulenevalt järgnes IT Kolledži õppekavade akrediteerimisotsusele 2003. aastal loogilise jätkuna riiklike õppekohtade eraldamine. 2003/2004. õppeaastaks esitas riik kolledžile koolitustellimuse 75-le riigieelarvelisele õppekohale. Tunnustades EIK-s tehtavat tööd ja olles kindel selle kvaliteedis, tõsteti 2004/2005. õppeaastal koolitustellimust veelgi – sisseastujad aastatel 2004, 2005 ja 2006 konkureerisid juba 90-le riigieelarvelisele õppekohale. 2007/2008 õppeaastal oli riikliku koolitustellimuse suurus esmakordselt 100 kohta, mis jäi tellimuse mahuks kuni 2010/2011 õppeaastani. Õppeaastal 2011/2012 oli riiklik koolitustellimus 110 õppekohta ning 2012/2013 õppeaastal Kolledži ajaloo suurim – 125 riigieelarvelist õppekohta, mis jäi ühtlasi ka viimaseks riiklikuks koolitustellimuseks.

Käesoleva aasta algusest jõustunud muudatused kõrgkoolide rahastamisel ja õppeteenustasuta õppimisel puudutavad avalik-õiguslike ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide kõrval ainsa eraõigusliku kõrgkoolina ka Eesti Infotehnoloogia Kolledžit. IT Kolledži ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlminud lepingute kohaselt tegutsetakse edaspidi riikliku tegevustoetuse alusel ning 2013/2014. õppeaastal sisseastujatest alates on kõikidel eestikeelsetel õppekavadel täiskoormusega õppima asuvatel tudengitel õigus õppida õppeteenustasuta.

Inga Vau
Õppeosakonna juhataja