Arengukava 2015 – 2020

KINNITATUD
IT Kolledži Nõukogus
18.12.2014.a  protokolliga nr 3-27/7-14

 EESTI  INFOTEHNOLOOGIA  KOLLEDŽI ARENGUKAVA 2015 – 2020

Lähtekohad
Väliskeskkonna mõjud
Põhifookused
Strateegilised eesmärgid
Kokkuvõte
Indikaatorid

 

Lähtekohad

Eesti Infotehnoloogia Kolledž (edaspidi IT Kolledž, Kolledž või EIK) on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (edaspidi HITSA) poolt loodud ning hallatav eraõiguslik rakenduskõrgkool, mis alustas oma tegevust 1.septembril aastal 2000. IT Kolledž lähtub oma tegevuste kavandamisel:

  1. kõrgharidusstandardist, rakenduskõrgkooli seadusest, erakooli seadusest ja teistest riiklikest normdokumentidest, IT Kolledži põhikirjast ning muudest sisedokumentidest;
  2. Euroopa ja Eesti kõrgharidust mõjutavatest arengutest, strateegiatest ja kokkulepetest;
  3. HITSA ja IKT valdkonna  strateegiatest.
  4. institutsionaalse akrediteerimise ja õppekavagrupi kvaliteedihindamise hinnangutest.

IT Kolledži liikmeskonda kuulub 2014 aasta 10.novembri seisuga 921 õppurit, 13 korralist õppejõudu, rektor, õppeosakond ja valdkondade juhid. Tugifunktsioone (raamatupidamine, juriidiline nõustamine, personalitöö, IT, haldus jm) osutab IT Kolledžile HITSA. Korralistele õppejõududele lisaks on õppetöösse kaasatud õppeaastas keskmiselt 40 külalisõppejõudu, kelle hulgas on nii ülikoolide õppejõude kui ka oma valdkonna professionaale ettevõtetest ja avalikust sektorist.
IT Kolledž kaasab oma juhtimistegevusse ja erinevatesse otsustuskogudesse asjakohaste pädevustega  töötajaid, üliõpilasi läbi üliõpilasesinduse ja vilistlasi läbi vilistlaskogu.

Missioon

IT Kolledži missiooniks on toetada Eesti ühiskonna jätkusuutlikku arengut, pakkudes rahvusvaheliselt tunnustatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alast rakenduslikku kõrgharidust.

Visioon

Aastal 2020 on IT Kolledž rahvusvaheliselt tunnustatud innovaatiline, infoühiskonna arengut toetav kõrgkool, mis pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas rakenduskõrgharidust, täiendus- ja ümberõpet ning teostab rakendusuuringuid.

Põhiväärtused

E –  ettevõtlik
Kolledži liikmeskond väärtustab ettevõtlikkust, on teadlik ettevõtlusega seonduvast ja avatud uutele ideedele osates märgata võimalusi tegutsemiseks  ja analüüsida ideede teostatavust lähtuvalt huvigruppide (IKT sektor jt) vajadustest.

I – isikupärane
Kolledži liikmeskond väärtustab organisatsiooni ja oma loomingu isikupära, on oma eesmärkides veendunud ja julgeb  vajadusel eristuda.

K koostööaldis 
Kolledži liikmeskond hoiab ennast kursis valdkonna arenguga, kaasates erinevaid huvigruppe uute ideede rakendamisse ja väärtustab parimate praktikute kogemusi.

Kolledži konkurentsieelisteks on:

  • fokuseeritus informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupile;
  • erialased suhtevõrgustikud ja head kontaktid tööandjatega, sealhulgas tööandjate kaasamine arendustegevustesse ja Kolledži toimimisse;
  • lõpetajate praktilised oskused tööjõuturul erialase töö leidmiseks;
  • üliõpilaste kaasatus Kolledži juhtimis- ja arendusprotsessidesse ning otsesuhtluse suur osakaal;
  • kaasaegne taristu ja arendusplatvormide (Microsoft Windows/Linux/Apple  OS X) paljusus;
  • võimekas akadeemiline personal sh parimate praktikute kaasamine;
  • õppevormide paljusus (päeva- õhtu ja kaugõpe).

Perioodil 2015 – 2020 on Kolledži põhifookusteks vastavus tööandjate ootustele ja õppetegevuse rahvusvahelistumine. Põhifookuseid toetab teadus-arendus ja innovatsioonitegevus (edaspidi TAI) ja strateegilised eesmärgid.

üles

Väliskeskkonna mõjud

Käesoleva arengukava koostamisel on lisaks EIK senise tegevuse tulemustele arvestatud arengukava perioodiga kattuvate riiklike (sh valdkondlike) strateegiate ja arengukavade eesmärkide ja suunistega, mis on sõnastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi arengukavas „Tark ja tegus rahvas“.
EIK õppetöö toimub informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis, mistõttu on arengu planeerimisel oluliseks raamistikuks Eesti infoühiskonna arengukava 2020, mille kohaselt on kompetentse ja innovaatilise IKT-sektori olemasolu majanduse arengu seisukohast oluline ning ühe eesmärgina on sätestatud, et aastal 2020 töötab Eesti IKT sektoris 2013. aastaga võrreldes poole rohkem inimesi. Selline tööturu arengu prognoos viitab selgele vajadusele jätkata IT spetsialistide ettevalmistamist optimaalses mahus integreerides õpinguid kõrgkoolis töökeskkonnas toimuvaga. Innovatsiooni toetavad lisaks erinevad koostöövormid ettevõtetega, sh ettevõtjate kaasamine, taristu ühiskasutus jm.

Elukestva õppe strateegia 2020 eesmärki luua kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused, suurendada erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades ja regioonides toetab EIK eeskätt õppekorralduslike meetmetega, säilitades erinevad õppevormid ja arendades virtuaalkeskkonna põhiseid õppemeetodeid, pakkudes seeläbi õppimisvõimalusi erinevatele sihtgruppidele asjakohaste ja töömaailma vajadustele ning arengusuundadele vastavate õppekavade alusel. Muutunud õpikäsitlusele viidatakse ka Haridus- ja Teadusministeeriumi arengukavas (aastateks 2015 – 2018) „Tark ja tegus rahvas“. Samuti seostub selle arengukavaga elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavuse tagamine. Õppekavade (sh täiendus- ja ümberõppe õppekavade) arendamisel arvestatakse Eesti küberjulgeoleku strateegiat aastateks 2014-2017, mille kohaselt on hädavajalik ühiskonna IKT alaste teadmiste tõstmine ning vastava hariduse ja teadustöö koordineeritud arendamine.

üles 

Põhifookused

Kolledžil on järgneval arengukava perioodil kaks põhifookust mis on mõlemad tihedalt seotud teadus-arendustegevusega.

Tööandjate jaoks hinnatud õppeasutus

2013 aasta IKT kompetentsidega tööjõu hetkeseisu ja vajaduste kaardistamise alusel on tööandjate ootus eelkõige üldpädevusi toetav ja erialaoskusi arendav IKT alaste pädevuste õpe, kus oluline rõhuasetus on iseseisva õppimise toetamisel. Perioodil aastani 2020 omandab üha suuremat tähtsust valdkondade vaheline koostöö, nii IKT alaste pädevustega töötajate täiendusõpe kui ka erineva eelneva ettevalmistusega töötajate IKT alaste oskuste arendamine. Tööandjate vajadustele vastamine eeldab ka praktika tähtsustamist õppekavas ning selle paremat seostamist teoreetilise õppega.

Õppetegevuse rahvusvahelistumine

IKT sektori ettevõtted tegutsevad suures osas rahvusvahelistel turgudel, seega on oluline võimaldada üliõpilastele kogemusi rahvusvahelises meeskonnas ja erinevates kultuuriruumides õppimiseks ja töötamiseks. Rahvusvahelistumine eeldab ingliskeelse õppekava rakendamist Kolledžis. Õppetöö mitmekesistamiseks on Kolledžisse kaasatud aastaks 2020 välisüliõpilasi ja -õppejõudude, kellega koostöös rakendatakse uuenduslikke ideid ja meetodeid ning laiendatakse võõrkeeles pakutavate õppeainete hulka. Välisõppejõud on oluliseks abiks rahvusvaheliste suhete arendamisel ning välistudengite motiveerimisel Kolledžisse õppima asumisel.

üles

Strateegilised eesmärgid

Arengukava visiooni saavutamiseks on sõnastatud kolm strateegilist eesmärki, mis lähtuvad strateegilistest fookustest, st kõik strateegilised eesmärgid on seotud tööandjate ootuste ja rahvusvahelistumise aspektidega.

  1. Avatusel põhinev innovatsioon – avatus tähendab eesmärgipärast sisemiste ja väliste teadmiste kasutamist Kolledži arengus, erinevate huvigruppide kaasamist õppekavaarendusse (sh nutikad spetsialiseerumised) nii taseme kui ka täiendusõppes ja uudsete lähenemiste rakendamist tuginedes parimatele kogemustele
    Kriitilised edutegurid: tööandjate ootustele vastavuse tagab huvigruppide kaasamine arendustegevustesse (sh õppekavaarendus, taristu kaasajastamine), kolledži lõpetamise efektiivsus (tööjõuturule jõudmise kiirus), ümberõppe võimalus töötajatele, st koolitusvaldkondade laienemine vastavalt IKT sektori arengutele ja vajadustele. Avatus seondub rahvusvahelistumise ja IKT sektorile omase multikultuurse keskkonna loomisega.
    Indikaatorid:
    tööandjate rahulolu näitab õppekavaarenduse protsessi toimimist ja õppekavade elluviimise tulemuslikkust. Tööandjate rahulolu väljendav indikaator on rahulolu praktikantidega, mida kogutakse iga üliõpilase kohta praktikaperioodi lõppedes;
    vilistlaste rahulolu – näitab õppeprotsessi tulemuslikkust. Vilistlaste rahulolu hinnang kogutakse vilistlasküsitlusega igal aastal eelmise õppeaasta vilistlastelt;
    rahulolu täiendusõppega – kiire areng IKT sektoris nõuab pidevat ümberõppe võimalust, mida mõõdame täiendusõppes osalejate profiili kaudu (vilistlased täiendusõppes, teiste erialade esindajad jne);
    ettevõtlikkus – ettevõtlusõppe integreeritus õppeprotsessi (hoiaku kujundamine). Indikaatorit mõõdetakse vilistlasküsitlusega ja üliõpilaste tagasisideküsitlusega (idufirmade asutamine jm);
    TAI– näitab töötajate ja üliõpilaste osalemist teadus- arendus innovatsiooni alastes tegevustes ning seda hinnatakse loodud prototüüplahenduste, analüüside, sh arendustegevuste tulemuste ning klubilises tegevuses osalemise kaudu. Indikaatoriks on üliõpilaste osakaal (robootikaklubi, meediaklubi, Eneta jne).
  2. Motiveeritud liikmeskond – motiveeritud üliõpilased, õppejõud, töötajad. Õpetamispädevuse arendamine muuhulgas läbi rahvusvahelise kogemuse. Õppija individuaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamist toetab EIK professionaalne töötajaskond, mille jätkusuutlikkus tagatakse värbamis- ja koolitustegevusega.
    Kriitilised edutegurid: kaasaegne õpikeskkond, mis võimaldab innovaatiliste õppemeetodite kasutamist, töötajate pidev areng, välisüliõpilaste kaasamine Kolledži liikmeskonda.
    Indikaatorid:
    konkurss õppekohale – konkurss sisseastumisel (taotlejate arv õppekoha kohta), mainekujundus, meediakajastused;
    väljalangevus – üliõpilaste väljalangevuse vähendamine aitab kaasa spetsialistide jõudmisele tööjõuturule. Tegevused mida rakendatakse väljalangevuse vähendamiseks (tuutorlus jm) on kvalitatiivseteks näitajateks arengukavas. Väljalangevust kui indikaatorit mõõdetakse nii kogu üliõpilaskonna kohta kui ka eraldi esmakursuslaste kohta. Arengukava indikaatorina käsitletakse väljalangevuse vähenemist;
    mobiilsus
    (külalisõpe) tagab nii õppejõududele kui ka üliõpilastele osalemise multikultuursetes projektides ja keskkondades. Indikaatorina saab analüüsida nii õppejõudude kui ka üliõpilaste mobiilsust protsentuaalselt õppeaastas;
    publikatsioonid – nii õppejõudude, töötajate kui ka üliõpilaste publikatsioonid tagavad Kolledži arendus- ja innovatsioonialase tegevuse laiema tuntuse. Indikaatorina mõõdetakse publikatsioonide arvu Eesti teaduse infosüsteemi publikatsioonide kõikide kategooriate lõikes.
  3. Partnerlus – koostöö eeldab teadlikult juhitud partnerlussuhteid, st juhtimisprintsiipi, mille kohaselt Kolledžile oluliste huvigruppidega on loodud usaldusel, teadmiste vahetamisel ja integratsioonil põhinevad vastastikku kasulikud partnerlussuhted nii organisatsiooni kui ka üksikisiku tasandil. Oluline on erinevate partnerite panus mitmetesse tegevustesse
    Kriitilised edutegurid:partnerlussuhete läbipaistvam juhtimine ja selle kommunikatsioon liikmeskonnale, mainekujundus, koostöö partneritega erinevates valdkondades nagu täiendus- ja ümberõpe, praktika jm.
    Indikaatorid:
    partnerid – määratleda tegevused partnerite leidmisel, partnerite profiil ja vastastikku kasulikud tegevused. Oluline on partnerlussuhete aktiivsus. Indikaatoriks on kuulumine liitudesse ja organisatsioonidesse (sh rahvusvahelised), koostöösidemete loomine partneritega;
    TAI– indikaatoriks on projektides osalemine ja koostöö.

üles 

Kokkuvõte

IT Kolledži arengukava on strateegiline dokument, mis määratleb arengusuunad ja prioriteedid aastateks 2015 – 2020. Arengukava lahutamatuks osaks on tegevuskava ja põhieesmärkidega seonduvad indikaatorid mille saavutamist hinnatakse iga-aastaselt ja põhjendatud vajadusel korrigeeritakse sihttulemusi.
Lisaks arengukavas sätestatud indikaatoritele kogub kõrgkool juhtimisotsuste tegemiseks regulaarselt ka järgmisi olulisi statistilisi näitajaid:

  • eelneva kõrgharidusega õppima asunute arv (% sisseastujatest);
  • õppurite profiil (jaotumine õppevormiti, õppekavati, koormuse alusel jm);
  • vilistlaste arv;
  • stipendiumite arv ja maht õppeaastas;
  • täiendus- ja ümberõppes osalejate arv ning profiil, kursuste arv aastas;
  • Kolledžile loodud prototüüplahendused, arendustegevuste pideva kaardistuse protsessi toimimine;
  • aktiivsed partnerlussuhted ja nende juhtimise protsessi toimimine;
  • üliõpilaste osalemine klubilises tegevuses (robootika, meediaklubi, sport jms), osalemisaktiivsus (aktiivsete üliõpilaste osakaal üliõpilastest);
  • meediamonitooring;
  • personali profiil (vanuseline, kvalifikatsiooni alusel jm kaasa arvatud külalisõppejõud);
  • liikmeskonna rahulolu (töötajate rahulolu erinevates aspektides ja üliõpilaste rahulolu ainekursuste ja õpikeskkonnaga, vilistlaste rahuloluküsitlused ja vajadusel veel täiendavad uuringud).

üles 

 Indikaatorid

Põhifookus: Tööandjate jaoks hinnatud õppeasutus
Indikaator Mõõdik 2014 2015 2020
Konkurss õppekohale Konkurss õppekohale päeva- ja õhtuõppes  4,26 4,45  4,0
Konkurss õppekohale kaugõppes  4,58 5,06  4,5
Õppurite arv Õppurite arv 10.novembri seisuga  848 879  1000
Üliõpilaste väljalangevuse vähenemine Baasaasta suhtes väljalangevuse vähenemine (+) või suurenemine (-) protsentides  22,3 2,72  3,5%
Baasaasta suhtes väljalangevuse vähenemine (+) või suurenemine (-) protsentides  32 -0,24  4%
Tööandjate rahulolu praktikantidega rahulolu 5-pallisel skaalal praktika juhendajatelt kalendriaastal  4,65 4,56  4,7
Lõpetanute arv Arv õppeaastas  76 81  108
Lõpetamise efektiivsus Nominaalse õppeajaga lõpetajate osakaal (protsentides lõpetajatest)  29 28,4  30
Lõpetajate ettevõtlikkus Vilistlaste kuulumine ettevõtte omanike ringi (protsentides lõpetajatest vilistlasküsitluse alusel)  18,8 8,3%  20
Publikatsioonid Publikatsioonide arv korralise õppejõu kohta (täiskoormusega ametikohtade alusel)  0,3 0,15 1,0
Täiendus- ja ümberõppe käive Kalendriaasta lõpus, tuh eurodes  74 45,08  80
Põhifookus: Õppetegevuse rahvusvahelistumine
Indikaator Mõõdik 2014 2015 2020
Õppurite mobiilsus Väliskõrgkooli õppima suundunud ja kolledžisse tulnud üliõpilaste % õppurkonnast kalendriaastas  0,9 1,48  2
Õppejõudude mobiilsus korralise õppejõu väliskülastusi  täiskoormusega ametikohtade arvestuses kalendriaastas  25 15,38  30
Välisüliõpilased Välisüliõpilaste osakaal (protsentides) küberturvalisuse õppekava üliõpilastest  0 27,27  50

2015 aasta tulemused kinnitatud EIK Nõukogus 31.03.2016 protokoll 3-27/3 -16

üles

Eesti Infotehnoloogia Kolledži arengukava 2015-2020 (pdf versioon)