Õppekorralduse eeskiri

1.ÜLDSÄTTED

1.1. Eeskirja kehtivuspiirid, kehtestamine ja muutmine
1.2. Mõistete selgitusi
1.3. Õppetegevuse alused
1.4. Õppekohad
1.5. Õppurite liigitus
1.6. Haridustunnistused

2. ÕPPURIKS SAAMINE

3. ÕPPURI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Õppuri õigused
3.2. Õppuri kohustused

4. KOLLEDŽI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Kolledži õigused
4.2. Kolledži kohustused

5. ÕPPESOORITUSED

5.1. Hindamine
5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus
5.3. Eksamid
5.4. Arvestused
5.5. Kaitsmine
5.6. Lõpetamine

6. ÕPINGUTE PEATAMINE JA KATKESTAMINE

6.1. Akadeemiline puhkus
6.2. Eksmatrikuleerimine

7. AKADEEMILINE LIIKUMINE

8. RAKENDUSSÄTTED

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1. EESKIRJA KEHTIVUSPIIRID, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE

1.1.1. Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi EIK või Kolledž) õppekorralduse eeskiri (edaspidi Eeskiri) on õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument.
1.1.2. Eeskiri on koostatud vastavuses õigusaktidega. Vastuolu korral õigusaktist tuleneva ning käesolevas Eeskirjas sätestatu vahel kuulub kohaldamisele õigusakt. Valdkonnad, mis ei ole reguleeritud käesoleva Eeskirjaga, reguleeritakse täiendavate juhendite või lepingutega, samuti EIK põhikirja,  EIK  nõukogu otsuste ja rektori käskkirjadega.
1.1.3. Eeskirja ja selle muudatused kehtestab  EIK nõukogu.
1.1.4. Eeskirja alusel välja antavad juhendid ja nende muudatused kehtestatakse EIK nõukogu otsusega või EIK rektori käskkirjaga.

üles

 

1.2. MÕISTETE SELGITUSI

1.2.1. Rakenduskõrgharidusõpe – kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.
1.2.2. Õppekava – õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning  valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused.
1.2.3. Nominaalne õppeaeg – õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates.
1.2.4. Nominaalkoormus – nominaalõppeajast tulenev semestri keskmine koormus ainepunktides.
1.2.5. Ainepunkt (edaspidi EAP) – õppe mahu ühik, millele vastab 26 tundi  õppuri õppetööd.  Õppetöö sisaldab auditoorset ja iseseisvat tööd ning praktikat.
1.2.6. Tüüpõpingukava – õppeainete kindlaksmääratud jaotumine semestriti, mis võimaldab õppekava läbida nominaalajaga (kaugõppes täiskoormusega).
1.2.7. Individuaalne õpingukava – üliõpilase poolt eelseisvaks semestriks  deklareeritud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima.
1.2.8. Deklareerimine – õppuri  semestri individuaalse õpingukava vormikohane koostamine ja kinnitamine õppeinfosüsteemis (edaspidi ÕIS). Õppeaine deklareerimine on ühtlasi esmane arvestusele/eksamile registreerumine.
1.2.9. Õppeaasta – õppeperiood, mis koosneb kahest võrdse pikkusega semestrist (sügis- ja kevadsemester). Semester võib olla jagatud lühemateks õppetsükliteks (poolsemestriteks).
1.2.10.  Akadeemiline kalender – dokument, millega sätestatakse olulisemad õppetegevusega seotud tähtajad, fikseeritakse õppeaasta ja iga semestri algus ja lõpp ning igale semestrile punane joon.
1.2.11.  Punane joon – ajaline piir, millega peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava ja toimunud akadeemilised liikumised.
1.2.12. Eelnädal – õppeaasta algusele eelnev periood, mille täpne kestvus sätestatakse akadeemilise kalendriga. Eelnädalale planeeritakse avaaktus ja õppetöösse sissejuhatavad tegevused. Eelnädalasse võib vajadusel  planeerida õppetööd s.h kordussooritusi.
1.2.13. Õpiväljund – õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused), mille taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava või õppeaine läbimiseks vajalikul baastasemel. Õpiväljundite saavutamise üle otsustatakse kriteeriumitele tugineva hindamise abil.
1.2.14. Praktika – töökeskkonnas juhendatav praktiline töö, mille raames toimub õpitud teadmiste ja oskuste töös rakendamine ja erialase vilumuse omandamine lähtuvalt õppuri praktikakoha nõuetest.  Praktikale esitatavad nõuded on määratud “Praktikajuhendis”.
1.2.15. Ennistamine – reimmatrikuleerimine, üliõpilase akadeemilise staatuse taastamine (reguleeritud dokumendiga “Eesti Infotehnoloogia Kolledži vastuvõtueeskiri“).
1.2.16. Täiendusõpe – tööalane koolitus, mis ei ole tasemeõpe ja mida reguleerib „Eesti Infotehnoloogia Kolledži täiendusõppe eeskiri”.
1.2.17. Loomevargus (plagiaat) – teiste autorite loomingu või selle osa(de) esitamine õppekava raames hindamisele kuuluva iseseisva tööna (uurimistöö, essee, arvutiprogramm või selle elemendid, rakendused jmt) või selle osana nii, et teiste autorite looming on nõuetekohaselt akadeemiliselt viitamata ja autorsus on omistatud töö esitajale.
1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.
1.2.19. Õppekulude osaline hüvitamine – kohustus, mis tekib üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. Õppekulude osalise hüvitamise tingimused ja määr sätestatakse igaks õppeaastaks rektori käskkirjaga.

üles

 

1.3. ÕPPETEGEVUSE ALUSED

1.3.1. EIKs viiakse läbi rakenduskõrgharidusõpet päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. Auditoorse õppetöö keskmine maht õppevormi kohta on määratud õppekava statuudiga. Arvestuslik õppeaeg EIK kaugõppes on tüüpõpingukava kohaselt 4 aastat.
1.3.2. EIKs toimub täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe ja eksternõpe. Täiskoormusega õpe on tasemeõpe, mille korral üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%. Osakoormusega õpe on tasemeõpe, mille korral üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 50%, kuid vähem kui 75%. Eksternõpe on tasemeõppe liik, mille korral õppur (ekstern) ei oma üliõpilase staatust ja ei pea täitma koormusnõuet (täis- või osakoormus), kuid mis võimaldab õppuril sooritada eksameid ja arvestusi ning jõuda diplomini.
1.3.3. Õppetegevuse korralduslikuks aluseks on õppekavad, mis vastavad Kõrgharidusstandardile ja õppekava statuudile.
1.3.4. Õppekava oluliseks osaks on õppeained. Õppeainet iseloomustab sisu terviklikkus, teoreetiline tuum ja rakenduslik osa. Õppeaine mahtu arvestatakse EAPdes.
1.3.5. Õppeaine läbimise meetoditeks on:
1.3.5.1. kontaktõpe – loengud, seminarid, harjutused, praktikumid, õppekülastused, referaadid, ainetööd või -projektid jm.
1.3.5.2. iseseisev töö – üliõpilase iseseisev teadmiste omandamine, probleemi käsitlemine, erialase kirjanduse lugemine, kirjalike tööde koostamine õppe eesmärkide saavutamiseks.
1.3.6. Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
1.3.7. Konkreetsel semestril õpetatavate valikainete hulk määratakse semestri alguseks.
1.3.8. Iga õppeaine lõpeb arvestuse või eksamiga.
1.3.9. Auditoorse õppetegevuse ajalise jagunemise määrab semestri piires tunniplaan.
1.3.10. EIK õppekeel on eesti keel. Õppetöö võib toimuda ka inglise keeles.
1.3.11. Õppetööd viivad läbi õppejõud, õppetulemusi arvestab ja hindamislehti säilitab õppeosakond.
1.3.12. Õppetegevus on jagatud õppeaastateks.
1.3.13. Õppur määrab oma osaluse õpingutes individuaalse õpingukava koostamisega.
Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks peavad aineprogrammis nimetatud eeldusõppeained (v.a. soovituslikud eeldusõppeained) olema reeglina läbitud enne põhiõppeaine õppimist.
1.3.14. Kinnitatud õpingukava on võimalik muuta vastavalt õppeaines õppetöö algamise ajale ühe nädala jooksul peale punast joont või poolsemestri algust (v.a. kaugõpe), esitades vastavasisulise avalduse koos põhjendusega õppeosakonna juhatajale. Esialgse deklaratsiooni alusel tekkinud arve kuulub muutmisele. Reeglina jääb enammakstud summa tulevaste perioodide ettemaksuks, selle tagasikannet saab taotleda avaldusega.
1.3.15. EIK võib õppekava täitmisel arvestada õppuri varasemaid õpinguid ja erialast töökogemust vastavalt dokumendile „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord”
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.

üles

 

1.4. ÕPPEKOHAD

1.4.1. Haridusteenuste osutamiseks üliõpilastele moodustatakse õppekohad.
1.4.2. Õppekohad täidetakse EIK vastuvõtueeskirja tingimustel ja korras.
1.4.3. Õppekohad jagunevad vastavalt õppeteenuste osutamiseks vajalike EIK poolsete kulutuste katmise allikatele:
1.4.3.1. riigipoolse tegevustoetuse alusel moodustatud õppekohad (riigifinantseeritavad õppekohad, edaspidi RF õppekohad), mille arvulise eesmärgi kinnitab EIK nõukogu, tuginedes EIK ja HTMi vahelisele tulemuslepingule.
1.4.3.2. füüsiliste ja/või juriidiliste isikute  finantseeritavad õppekohad (tudengi poolt omafinantseeritavad õppekohad, OF õppekohad). Tasulisel õppekohal õpivad osakoormusega õppe üliõpilased ning isikud, kellele laieneb EIK vastuvõtueeskirja punktis 2.9. või 2.10. sätestatu. OF õppekoha tasumäärad kinnitab Hariduse Infotehnoloogia SA nõukogu.
1.4.4. Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppivad tudengid on õppekava nominaalse mahu ulatuses õppeteenustasust vabastatud, v.a. dokumendi „Eesti Infotehnoloogia Kolledži vastuvõtueeskiri“ punktis 2.9. ja 2.10. nimetatud juhtudel.
1.4.5. RF õppekohal õppinud üliõpilane viiakse üle OF (tasulisele) õppekohale ning ta peab õppekulud hüvitama, kui ta on tegevustoetuse alusel moodustatud õppekohal õppinud kauem kui üks aasta üle õppekava nominaalkestuse (õppeaeg võib pikeneda akadeemilise puhkuse ja välisriigi õppeasutuses õppimise korral) või kui RF õppekohal õppinud üliõpilane ei täida täiskoormusega õppe nõudeid.
1.4.6. Välisriigi õppeasutuses õppides (vähemalt kolm kuud) ja sellele järgneval semestril on õppekava täies mahus täitmise nõudeks vähemalt 15 EAP semestris.
1.4.7. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse aluseks oleva õppekava täitmise nõude (EAPde hulk semestris, millest madalama õppekava täidetuse korral rakendub hüvitamine) ja hüvitise suuruse kehtestab EIK nõukogu  ning need kinnitatakse rektori käskkirjaga.
1.4.8. Hüvitise suurus ei tohi ületada Vabariigi Valitsuse määrusega seatud ülempiiri. Hüvitis kuulub tasumisele õppekava täies mahus mittetäitmise semestrile järgneval semestril ja selle arvestuse aluseks on õppekava täitmise nõudest puudujäävate EAPde maht.
1.4.9. RF õppekohal kauem kui üks aasta üle nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane, kes on üle viidud osakoormusega õppesse, vabastatakse õppekulude hüvitamisest (sh. korduseksamid ja -arvestused), kui ta jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja kui ta on:
1.4.9.1.  keskmise, raske või sügava puudega isik;
1.4.9.2.  alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.
1.4.10. Punktis 1.4.9.1 ja 1.4.9.2 nimetatud tingimustele vastav üliõpilane, kes õpib täiskoormusega, kuid ei täida õppekava täies mahus, vabastatakse õppekulude osalisest hüvitamisest.
1.4.11. Õppekulude (osalisest) hüvitamisest vabastamiseks esitab punktis 1.4.9. nimetatud tingimustele vastav üliõpilane õppeosakonda avalduse rektori nimele koos vabastamise asjaolu tõendava dokumendiga.

üles

 

1.5. ÕPPURITE LIIGITUS

1.5.1. EIK õppurid on üliõpilased ja eksternid.
1.5.2. EIK üliõpilane on õppurite registrisse kantud Kolledži liikmena (immatrikuleeritud) ja õpib ühe kindla õppekava alusel kas täis- või osakoormusega õppes, sh:
1.5.2.1. EIK välisüliõpilane on õppurite registrisse kantud Eestis alaliselt mitteelav välisriigi kodanik, kes õpib ühe kindla õppekava alusel kas täis- või osakoormusega õppes.
1.5.3. EIK külalisüliõpilane on mõne teise Eesti kõrgkooli üliõpilane, kes on tulnud EIKi õppima üheks semestriks kuni õppeaastaks või õppima üksikuid aineid. Külalisüliõpilane saab EIKs õppida EIK üliõpilasega võrdsetel alustel, tasudes õppe eest vastavalt EIK nõukogu poolt kehtestatud tasumäärale, kui kõrgkoolidevahelises koostööleppes ei ole teistmoodi sätestatud.
1.5.4. EIK väliskülalisüliõpilane on õppurite registrisse kantud Eestis alaliselt mitteelav välisriigi kodanik, kes olles mõne teise väliskõrgkooli üliõpilane, on tulnud EIKi õppima üheks semestriks kuni õppeaastaks või õppima üksikuid aineid.
1.5.5. EIK ekstern on kantud õppurite registrisse, kuid ei ole EIK liige. Ekstern õpib enda poolt valitud õppeaineid ja võib sooritada vastavates ainetes arvestusi ning eksameid samaväärselt üliõpilastega. Eksternõppur valib ise õppekoormuse. Eksternõppur võib taotleda enda immatrikuleerimist üliõpilaseks vastavalt dokumendi „Eesti Infotehnoloogia Kolledži vastuvõtueeskiri“ punktile 4.3. Eksternil on õigus kaitsta lõputööd ning talle väljastatakse õppekava täitmisel EIK poolt kehtestatud korras diplom koos akadeemilise õiendiga.

üles

 

1.6. HARIDUSTUNNISTUSED

1.6.1. Diplom on ühtne riiklik haridust tõendav dokument. „Diplomite ja akadeemiliste õiendite statuut ja väljaandmise kord“ on kehtestatud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt. Diplomeid ning akadeemilisi õiendeid väljastab õppeosakond rektori käskkirja alusel. EIK annab välja lisaks riiklikule diplomile ka EIK diplomi.
1.6.2. Diplom koos akadeemilise õiendiga antakse isikule, kes on täitnud EIKis kehtiva õppekava täies mahus.

üles

 

2. ÕPPURIKS SAAMINE

Vastuvõtu korralduse ja tingimused (sh ennistamise) sätestab “Eesti Infotehnoloogia Kolledži vastuvõtueeskiri”.

üles

 

3. ÕPPURI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1 ÕPPURI ÕIGUSED

3.1.1. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse  ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.
3.1.2. Üliõpilasel on õigus sooritada osa õppetööst teistes Eesti Vabariigi kõrgkoolides või välisriigi vastava tasemega õppeasutustes vastavalt EIK poolt sõlmitud koostöölepingutele.
3.1.3. Õppuril on õigus saada tõend oma õppimise  kohta ja väljavõte oma õpisooritustest.
3.1.4. Õppuril on õigus saada informatsiooni teda puudutavate korralduste kohta. EIK teavitab õppurit, saates õppurit puudutava teate õppuri kolledži elektronposti aadressile, millega loetakse teade edastatuks. 3.1.5. Õppuril on õigus pöörduda õppekonsultandi poole saamaks informatsiooni  õppe-, administratiiv- ja finantsküsimustes.
3.1.6. Üliõpilasel on õigus taotleda stipendiume ja õppetoetusi lähtudes vastavatest reglementidest.
3.1.7. Õppuril on õigus vaidlustada tema suhtes tehtud õppetegevusega seotud otsuseid. Peale pöördumist selgituse saamiseks otsuse teinud isiku või komisjoni esimehe poole võib üliõpilane esitada kirjaliku apellatsiooni ühe nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest. Õppetööd ja õppekorraldust puudutavates küsimustes esitatakse apellatsioon prorektorile (v.a dokumendis “IT Kolledži lõputöö koostamise ja kaitsmise juhend” punktis 3.16. nimetatud juhul) ja finantsküsimustes rektorile.
3.1.8. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.

üles

 

3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED

3.2.1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.
3.2.2. Õppuril on kohustus jälgida oma (kontakt)andmete õigsust EIK õppeinfosüsteemis,  vajadusel andmeid parandada või teavitada veast õppeosakonda.
3.2.3. Õppuril on kohustus järgida EIK üliõpilaste eetikakoodeksit.

üles

 

4. KOLLEDŽI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. KOLLEDŽIL ON ÕIGUS:

4.1.1. viia üliõpilane üle osakoormusega õppesse EIKst välja arvamata juhul, kui üliõpilase õppekoormus jääb täiskoormusega õppes kumulatiivselt alla 75% ja eksmatrikuleerida üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus  õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest. Kui üliõpilane viibib korralise koormuse fikseerimise hetkel akadeemilisel puhkusel, muudetakse vajadusel tema õppekoormust akadeemilise puhkuse lõppedes õppima asumisel arvestades akadeemilisele puhkusele eelnenud semestri koormusnõuet.
4.1.2. nõuda RF õppekohal õppinud üliõpilaselt, kelle õppekoormus jääb kumulatiivselt alla 75% ning kes on viidud üle osakoormusega õppesse, õpingute eest tasumist rektori käskkirjaga määratud ulatuses ja korras v.a. punktis 1.4.9. sätestatud erandid.
4.1.3. nõuda üliõpilaselt, kes õpib täiskoormusega, kuid ei täida õppekava täies mahus, õppekulude osalist hüvitamist v.a. punktis 1.4.9. sätestatud erandid.
4.1.4. viia sisse muudatusi õppekava(de)sse (õppeainete nimetust, sisu ja mahtu puudutavaid), avaldades õppekava(de) muudatused EIK ametlike infokanalite kaudu hiljemalt neli nädalat enne semestri algust. 4.1.5. vähese kuulajaskonna korral õppetööd vastavas õppeaines mitte avada ning suure kuulajaskonna korral moodustada täiendavaid õpperühmi ning muuta valikaine toimumise aega ühe õppeaasta piires. Kuulajaskonna alampiir sätestatakse rektori käskkirjaga.
4.1.6. karistada õppurit akadeemiliste tavade rikkumisel (tagasiulatuvalt kogu õpingute perioodi vältel) järgnevalt:
4.1.6.1. jätta arvestamata keelatud abivahendite abil tehtud sooritus, kellegi teise töö oma nimel esitamine või ühe ja sama töö korduv esitamine. Korduva rikkumise korral võtta rektori käskkirjaga õigus rikkumise aset leidmise semestri vältel sooritada selle õppeaine eksamit või arvestust, milles rikkumine aset leidis (teadmiste kontrolli tulemuseks märgitakse puudulik/mittearvestatud) või eksmatrikuleerida (leping lõpetada)  õppur ebaväärika käitumise tõttu.
4.1.6.2. jätta teise õppuri nimel õpitulemuste hindamisel osalemise tulemus arvestamata. Rikkujat karistada rektori käskkirjaga vormistatud noomitusega. Õppurilt, kelle nimel hindamisel osaleti, võtta rektori käskkirjaga õigus rikkumise aset leidmise semestri vältel sooritada selle õppeaine eksamit või arvestust, milles rikkumine aset leidis (teadmiste kontrolli tulemuseks märgitakse puudulik/mittearvestatud). Korduva rikkumise korral on õigus  õppur ebaväärika käitumise tõttu eksmatrikuleerida/leping lõpetada.
4.1.6.3. nõuda plagiaadikahtlusega isiku(te)lt oma tegevuse selgitamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Karistada rikkujat esmakordse plagiaadijuhtumi korral õppeaine raames esitatavates kirjalikes töödes rektori käskkirjaga vormistatud noomitusega ja jätta töö arvestamata. Sõltuvalt rikkumise ulatuslikkusest on õigus rikkumise juhtumi tuvastamise korral võtta õppurilt rektori käskkirjaga õigus rikkumise aset leidmise semestri vältel sooritada selle õppeaine eksamit või arvestust, milles rikkumine aset leidis (teadmiste kontrolli tulemuseks märgitakse puudulik/mittearvestatud). Eriti ulatusliku rikkumise korral on õigus õppur ebaväärika käitumise tõttu eksmatrikuleerida (eksterniga leping lõpetada).
4.1.6.4. nõuda muu akadeemiliste tavade rikkumisena käsitletava olukorra toimepannud isiku(te)lt oma tegevuse selgitamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Karistada rikkujat rektori käskkirjaga vormistatud noomitusega. Eriti tõsise rikkumise korral on õigus õppur ebaväärika käitumise tõttu eksmatrikuleerida (eksterniga leping lõpetada).

üles

 

4.2. KOLLEDŽ KOHUSTUB:

4.2.1. tagama õppetöö läbiviimise vastavalt kehtiva(te)le õppekava(de)le vastavuses Kõrgharidusstandardi ja muude õppetegevust reguleerivate õigusaktidega ning kooskõlas käesoleva eeskirja ja teiste EIK juhenditega.
4.2.2. looma õppuritele õppekava(de)le vastava hariduse saamiseks vajalikud tingimused.
4.2.3. väljastama üliõpilasele õppekava nõuetekohasel täitmisel riiklikult tunnustatud lõpudokumendi.

üles

 

5. ÕPISOORITUSED

5.1. HINDAMINE

5.1.1. Õpingute hindamise eesmärgid on:
5.1.1.1. fikseerida eristava või mitteeristava hindena õppuri poolt õppeaine õpiväljundite saavutatuse tase;
5.1.1.2. määrata kindlaks õppuri üldine õppe läbimise tulemuslikkus vaadeldaval õppeperioodil (semestril, õppeaastal, kogu õpingute ajal tervikuna).
5.1.2. Õppuri  omandatud teadmisi ja oskusi hinnatakse eksamitel, arvestustel ja kaitsmistel ning hindamistulemused kantakse vormikohastele hindamislehtedele või kaitsmisprotokollidesse. Hindamisleht või kaitsmisprotokoll on õpitulemuste arvestamise alusdokumendid ja kuuluvad säilitamisele kehtestatud korras.
5.1.3.  Õppeprotsessis toimuvate kontrolltööde, laboratoorsete tööde, referaatide jms. hindamistulemused, mis võivad olla aluseks eksami või arvestuse tulemuse kujunemisele vastavalt õppeaine programmile, kantakse ÕISi.
5.1.4. Aine loetakse sooritatuks, kui ettenähtud eksam või arvestus on lõppenud positiivse hindega. Saadud ainepunktide hulk ei sõltu hindest.
5.1.5. EIKs kasutatakse eristavat ja mitteeristavat hindamist.
5.1.6. Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:
5.1.6.1. hinne «5» – «suurepärane» – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
5.1.6.2. hinne «4»  – «väga hea» – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
5.1.6.3. hinne «3»  – «hea» – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
5.1.6.4. hinne «2» – «rahuldav» – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
5.1.6.5. hinne «1» – «kasin» – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
5.1.6.6. hinne «0»  – «puudulik» – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.
5.1.7. Õppetulemuste mitteeristavaks hindamisviisiks on õpiväljundite saavutatuse taseme hindamine, mille puhul tähistatakse:
5.1.7.1. minimaalse määratud tasemega võrdne ja seda ületav tulemus “A” – arvestatud;
5.1.7.2. minimaalsest määratud tasemest madalam tulemus “MA” – mittearvestatud.
5.1.8. Iseloomustamaks õppuri üldist edukust teatud perioodil kasutatakse kaalutud keskmist hinnet. Viimane arvutatakse antud perioodi kõigi sooritatud õppeainete eksamihinnete ja ainepunktide korrutise summa jagamisel kõigi sooritatud eksamiainete ainepunktide kogusummaga. Arvestusega lõppenud õppeaineid kaalutud keskmise hinde arvutamisel ei arvestata.
5.1.9. Eksameid ja arvestusi hindab üldjuhul aine põhiõppejõud. Prorektoril on õigus teha hindamine  ülesandeks ka mõnele teisele õppejõule/spetsialistile või vastaval eesmärgil moodustatud komisjonile, mille korral õppeosakond väljastab hindamislehe hindaja või komisjoni nimega.
5.1.10. Hindamistulemused kantakse õppejõu/spetsialisti poolt õppeinfosüsteemi  viie tööpäeva (üle 50 hindamisel osaleva õppuri korral 7 tööpäeva) jooksul pärast eksami või arvestuse (sh. korduseksami või -arvestuse) toimumist.

üles

 

5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS

5.2.1. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.
5.2.2. Eksam/arvestus sooritatakse reeglina aine auditoorse õppe lõppemisele vahetult järgneval eksamisessioonil.
5.2.3. Eksamile või arvestusele lubatud, kuid mitteilmunud või vastamisest loobunud õppurile märgitakse hindamislehele “mitteilmunud”.
5.2.4. Märge “mitteilmunud” võrdsustatakse negatiivse hindega eksamisessiooni lõpupäeval. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel võrdsustamist negatiivse hindega ei rakendata või see tühistatakse, kui kirjalik tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse seitsme tööpäeva jooksul alates eksami või arvestuse toimumise päevast.
5.2.5. Aineprojektide ja -tööde hindamine toimub  ülesande väljaandmisel määratud tähtajal komisjoni ees. Kaitsmisel puudulikuks osutunud projekte või töid võib uuesti kaitsta pärast nende nõutavat täiendamist kaitsmiskomisjoni määratud tähtajal.
5.2.6. Eksamile/arvestusele tulles peab õppur eksamineerija nõudel esitama pildiga isikut tõendava dokumendi.
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5.2.9. Eksam/arvestus toimub üldjuhul õppekeeles. Õppejõu ja õppuri vastastikuse kokkuleppe korral võib eksam/arvestus toimuda muus keeles.
5.2.10. Võimalikud apellatsioonid eksamite/arvestuste hinnete kohta lahendatakse vastavalt p. 3.1.7. toodule  ühe nädala jooksul avalduse esitamisest.
5.2.11. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.
5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
5.2.13.1. Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega.
5.2.13..2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
5.2.14. Aine korduv deklareerimine on tasuline.

üles

 

5.3. EKSAMID

5.3.1. Eksam on teadmiste kontrolli vorm.
5.3.2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi.
5.3.3. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile õppurit, kes ei ole täitnud õppeaine programmis kehtestatud eksamile pääsemise tingimusi ning kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.
5.3.4. Õppeosakonnas määratakse eksamite toimumiseks kindlad päevad arvestusega, et eksamite vahele jääks reeglina kaks päeva, õppeainetel mahuga 6 ja enam ainepunkti  kolm päeva. Eksamipäevad tehakse õppuritele teatavaks hiljemalt üks kuu enne eksamisessiooni algust.
5.3.5. Konkreetse aine õpetamissemestri eksamisessioonil sooritatud esimest eksamit nimetatakse põhieksamiks ehk eksamiks. Kõik järgnevad on korduseksamid.
5.3.6. Suurema kuulajaskonna puhul võib eksamisessioonil ette näha mitu eksamipäeva. Eksamineeritavate jaotamise eksamipäevade vahel korraldab eksamineerija.
5.3.7. Eksamikorralduse määrab õppejõud. Mistahes abivahendeid või õppuri  koostatud materjale võib kasutada ainult õppejõu  kehtestatud korras. Lubamatute abimaterjalide kasutamine kvalifitseerub akadeemiliste tavade rikkumiseks.
5.3.8. Suulise eksami või arvestuse tulemus tehakse õppurile teatavaks eksamipäeval.
5.3.9. Õppuril on õigus tutvuda oma kirjaliku eksami tööga ning saada selgitust eksamil tehtud vigade kohta viie tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste teatavaks tegemisest.
5.3.10. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel  eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

üles

 

5.4. ARVESTUSED

5.4.1. Arvestus on teadmiste kontrolli või pidevaloomulise sooritatud töö hindamise vorm. Arvestuse eesmärgiks on õpingute käigus omandatud rakendusliku iseloomuga oskuste ja teadmiste hindamine.
5.4.2. Arvestusi hinnatakse mitteeristava hindamisviisiga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. 5.4.3. Praktiliste ja arvestustööde arvestamine toimub üldjuhul semestri jooksul hinnatud üksikülesannete kokkuvõttena. Sellisel juhul fikseerib õppejõud õpisoorituse hindamislehel auditoorse õppetöö viimasel nädalal. Auditoorse õppetöö viimasel nädalal võib korraldada täiendava arvestustöö või õppuri küsitluse. See võib toimuda ka tunniplaanivälisel ajal. Arvestuste toimumise ajad tehakse teatavaks koos eksamisessiooni ajakavaga.

üles

 

5.5. KAITSMINE

5.5.1. Praktika lõpparuanne ja lõputöö kuuluvad avalikule kaitsmisele selleks rektori käskkirjaga moodustatud kaitsmiskomisjonide ees.
5.5.2. Praktika lõpparuande koostamise ja kaitsmise kord sätestatakse “Praktikajuhendis”.
5.5.3. Lõputöö kaitsmine on sätestatud reguleeritud juhendiga ”IT Kolledži lõputöö koostamise ja kaitsmise juhend“.

üles

 

5.6. LÕPETAMINE

5.6.1. EIK lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab  õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.
5.6.2. Diplom kiitusega (cum laude) antakse lõpetanule, kes kaitses lõputöö hindele “5″ ning kelle kaalutud keskmine hinne on “4,6″ või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantavaid hindeid.
5.6.3. Lõpetamise ning lõpudokumendi väljastamise kohta koostatakse rektori käskkiri.
5.6.4. Lõpudokumentideks on riiklik diplom, akadeemiline õiend eesti ja inglise keeles (Diploma Supplement) ning EIK diplom.
5.6.5. Lõpudokumendid vormistab õppeosakond ning need antakse kätte pidulikul lõpuaktusel.

üles

 

6. ÕPINGUTE PEATAMINE JA KATKESTAMINE

6.1. AKADEEMILINE PUHKUS

6.1.1. Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad EIKi üliõpilaste nimekirja.
6.1.2. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
6.1.3. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:
6.1.3.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.3.2. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse  asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.3.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.  Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.3.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast.  Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
Punktides 6.1.3.1 – 6.1.3.3 nimetatud põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.
6.1.4. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
6.1.5. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
6.1.5.1. keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
6.1.5.2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
6.1.5.3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
6.1.6. Punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

üles

 

6.2. EKSMATRIKULEERIMINE

6.2.1. Kolledž võib üliõpilase eksmatrikuleerida:
6.2.1.1. seoses õppekava täitmise ja diplomi väljaandmisega;
6.2.1.2. omal soovil isikliku avalduse alusel;
6.2.1.3. pärast ühe eksami või arvestuse kolmekordset mittesooritamist;
6.2.1.4. akadeemilise edasijõudmatuse tõttu;
6.2.1.5. õppemaksu tähtajaks tasumata jätmisel;
6.2.1.6. õpingutest mitteosavõtu tõttu, sh. individuaalse õpingukava tähtajaks mitteesitamisel;
6.2.1.7. õppekava sulgemise tõttu;
6.2.1.8. ebaväärika käitumise tõttu;
6.2.1.9. teovõimetuks tunnistamise korral;
6.2.1.10. üliõpilase surma korral.
6.2.2. Ebaväärika käitumise, akadeemilise edasijõudmatuse ja õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu eksmatrikuleeritud endist üliõpilast ei saa ennistada varem kui ühe aasta möödumisel eksmatrikuleerimisest.
Akadeemilise edasijõudmatuse ja õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu eksmatrikuleeritud endist üliõpilast saab erandkorras ennistada varem kui ühe aasta möödumisel eksmatrikuleerimisest juhul, kui ta on ennistamise hetkeks oma võlgnevused likvideerinud.

üles

 

7. AKADEEMILINE LIIKUMINE

7.1.  Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.
7.2.  Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist.
7.2.1. EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.
7.2.1.1. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.
7.2.2. EIK-välise akadeemilise liikumise vormiks on teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilase (külalisüliõpilase) poolt oma õpingukavasse EIK õppekavadest õppeainete valimine semestri/õppeaasta piires. Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.
7.2.3. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.
7.2.4. Semestri/õppeaasta külalisüliõpilaste nimekiri kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

üles

 

8. RAKENDUSSÄTTED

8.1. Käesolev õppekorralduse eeskiri jõustub kinnitamise hetkest, kehtivuse algusega 2016/2017 õppeaasta.

üles

 

Kinnitatud IT Kolledži Nõukogus

09.05.2007
02.10.2007
06.11.2007
01.02.2008
03.04.2008
12.11.2008
27.08.2009
09.03.2010
26.08.2010
14.02.2011
27.02.2013
10.09.2014
12.03.2015
28.01.2016
24.05.2016