2015 kevadsemestril/suvel praktika Taanis

Erasmusega Kopenhaagenis!

Loomulikult olin oma peas ka varem „Erasmusest“ mõtteid mõlgutanud. Tõmmata juhe seinast ja veeta semester oma igapäevasest rutiinist eemal, õppida ja kogeda midagi uut ning panna end täiesti etteaimamatus  proovile,  tundus mitmeski mõttes ahvatlev . Idee idanes vähemalt paar aastat ja kogus uut hoogu iga kord kui keegi sõpruskonnast kas „Erasmusega“ kusagilt tuli või kuhugi läks.  Lõpuks piisas enda  „Erasmuse“ käivitamiseks vaid kõnest kooli, milles Martina jagas asjalikke nõuandeid.  Kogu asjaajamine piirdus minimaalset pingutust nõudvaga ning juba mõni kuu hiljem saabusingi Taani Kuningriiki koolipraktikale.

Minu tööülesanneteks Taani suurima panga investeeringute juhtimise valdkonna arendusosakonnas said MiFIDII (*) projektis kaasprojektijuhi funktsioonide täitmine ning rakendus(t)e arendamine Oracle APEX (**)-ga.  Et minu arendaja-kogemus piirdus üksnes koolis kolmel õppeaastal omandatuga, oli tasakaalu leidmine mulle seatavate tööülesannete, ootuste ning minu võimaliku panustamise vahel, oluliseks teemaks.   Olles end aastaid karastanud Eestile tihti omases töökultuuris, milles pole tavatu töötajate „tundmatus kohas vette lükkamine“ ning seda ootuses, et küll „välja ujuvad“,  ja kui ei „uju“, siis järelikult olidki kehvad  „ujujad“,  tundusid uued ülesanded kõhedust tekitavad.  Taani töökultuur ja kultuur tervikuna püüab stressisituatsioone aga vägagi vältida ning ennetada.  Seetõttu sain esimese positiivse (töö)kultuurišoki osaliseks, kuuldes oma praktikajuhendajat mind rahustamas ja julgustamas. Kujundlikult selgitas ta, et minu  esimene mägi vallutamiseks ei saa olema mitte Mount Everest vaid pigem Munamäe – laadne maakühm. Nendegi „vallutuste“ juures aidatakse mind ettevõtte siseste koolitustega ning mul on õigus igal ajal oma kolleegide toele loota.  Selline suhtumine lisas vaprust ning lõi õige meeleolu ja keskkonna nii õppimiseks kui katsetusteks. Ja kõik toimiski nii nagu lubatud.

Taanlase uskumus,  et töötajad suudavad töösse kvaliteetselt  ja tõhusalt panustada üksnes n.ö. rahulolu seisundis , mitte stressis, on siiras. Iseasi, kas alati kõik plaanitult ka välja kukub. Üks põhjus mitteplaanipärasuseks on kasvõi asjaolu,  et stressi vältimise tuhinas  pole kuigi populaarne raskete ja negatiivsete teemadega tegelemine.  Hea on, kui sellised olukorrad lahenevad iseenesest. Tõenäolisemalt tuleb siiski lahendusi otsida ning seda siis juba hilisemas faasis kui enam muud väljapääsu pole. Riskides seejuures oluliselt suurema stressikoormusega.  Seetõttu võiks nii mõnelegi Taani tiimile olla kasu eestlasele omasest pragmaatilisusest ning võimekusest tegelda ühtaegu nii hea kui halvaga. Küll peab eestlane ise aga tublisti siluma oma oskusi nende sirgjooneliste mõtete  diplomaatiliselt korrektseks vormistuseks. Nii, et  mõtte sisu kaduma ei läheks kuid oleks tajutav mittešokeerivana.

Kopenhaagenit kutsutakse tihti Põhjamaade Pariisiks. Ja mitte ilmaasjata. Taanlasteski on peidus väga suur annus kunstniku hinge.  Boheemlaslikus tähendab ühtlasi ka seda, et kui taanlane mingi asja või teo mõtet „ära ei osta“ siis ta sellesse ka ei panusta.  Tihti tuleb selline olukord lihtsalt ise ära taibata. Näiteks nähes,  et töödes, mille tegemistes justkui käed sai löödud, edasiminekut ei toimu. Seega, tuleb varuda aega võimalusteks, et otsused ja kokkulepped, mis eestlase arvates said juba ammu tehtud ja mille täitmisega ta ise on juba poolel teel, tulevad  ikka ja uuesti otsustamisele. Praktikal olles polegi see ehk väga halb, sest kordamine ongi ju tarkuse ema. Tavapärasemas töörütmis võivad need korduvad  „tark ei torma“ õppetunnid, keskmisest enam tõsimeelsusele kalduvat eestlast siiski pisut rõhuma hakata.

 

Kuigi töötajasõbralik ning rahulik, ja töölaua taga veedetavate tundide arvu poolest vägagi liberaalne töökeskkond,  võiks teoorias osutuda tõhusaks võimaluseks töönarkomaaniale kalduva eestlase tööalase kiindumise vähendamiseks, siis praktikas see tõestust ei leia. Vähemalt mitte 3.5 kuises ajamastaabis ning isegi mitte kohatises suvepalavuses. 24/7 avatud kontor, kus saab segamatult tööd teha ning töölaud  kuhu kuhjub tööd kogu aeg juurde, ei soodusta  liigsest tööharjumusest võõrdumist. Kuhi tegemata töödest koguneb eestlasest praktikandi lauale muuhulgas ka  seetõttu, et kodanike arv kontoris, kes ei kibeleks (eestlase mõõdupuu järgi „poolest päevast“)  töölaua tagant ära perekohustusi täitma,  sõpradega kohtuma, sportima või osa saama mõnest muust oma klubilisest tegevuses,  on ilmselges vähemuses.  Seetõttu  saab ühel hetkel eestlaselgi (vähemalt teoorias) selgeks, et jäädavalt töösse sukeldumise kõrval tasuvad üle vaatamist ka omad prioriteedid. Olgu need siis üksnes töiste tegemise või laiemalt eluga seonduvad.  

Taani traditsioonis ja kultuuris on väga oluline roll söögil.  Alustades reede hommikustest ühistest söömingutest töökollektiivis – lihtsalt püstijalal töölauda vahel, s.j. kohustus värske saia ja saiapealse kohaletoimetamiseks kontorisse roteerub kolleegide seas. Ja lõpetades ennenägematul hulgal lagritsakommide ja/või koogikestega kolleegide kostitamisest mistahes tähtpäeva puhul (olgu selleks puhkusele minek või sealt naasmine, sünnipäevast rääkimata). Teadmata kas oma töötajatele pakutavat lõunarestorani  liigitada söögi- või töökultuuri osaks, selgub et selle puudumine võib Kopenhaageni tööandjale kalliks maksma minna. Nimelt, just kvaliteetse lõunarestorani olemasolu on taanlaste seas töökoha valiku üks baaskriteeriumeid. Söögikultuuri üheks kulminatsiooniks on kindlasti aga Taani kuulsad Smørrebrød. Kui eestlase mõistes võiks tegu olla lihtsalt tavalise võileivaga, siis taanlased on sellestki osanud teha tüki kunsti  – sellel on mitmeid kihte ja kaunistusi ning põnevaid maitsekombinatsioone. Näiteks kartulivõileib. 

Suvel toimub Kopenhaagenis kogu aeg midagi.  Lisaks näituste,  muuseumide ja muude vaatamisväärsuste külastustele saab näha ja kuulda palju muusikat – nii rokki kui džässi. Ning osaleda rohketel vabaõhuüritustel, s.h. kuulsas Tivolis.  Suveüritused ei erinegi Eesti omadest kuigi palju. Rahvas armastab neid ning märjukestest moodsaim on samuti õlu. Peamiseks riskiks on siingi ilm. Sagedus millega ilm Taanis muutub, suudab üllatada ka eestlast. Kui kotiga kaasas vedada varud nii vihma, külma kui kuuma tarbeks, on elu riskivabam. Tohutu tuul aga jääb. Sellega ei pruugigi harjuda  ning ühtlasi annab see vastuse miks Taani tänavapildis domineerib soenguna pealeale kokkukummitatud „top-knot“ krunn.

Tegelik Taani ja taanlane ei avane muidugi mööda vabaõhuüritusi käies või turistidele reklaamitavaid radu tallates. Õige taanlase leiad ikka kodusemast miljööst ning seltskonnast. Taanlane on sõbralik ja soe, lõbus ning usaldav ja aus. Lihtne on temaga sõbraks saada. Et sõbraks jääda pead olema võimeline samaga vastama.

„Hygge“ on ilmselt tuntuimaid taanikeelseid sõnu väljendamaks Taani elustiili. Seda võib tõlkida kui hubasust ja õdusat olekut ning seda peaks olema kõiges, mida elus tehakse.  Koguneda heade sõpradega õhtul, et süüa ja juua koos hästi, lobiseda ja naerda, nautida mõnusat miljööd ja küünlavalgust (küünlavalgus on Taanis vaata, et religioon) – on üks näide „hygge“-st.  Sellele mõeldes saadki aru, et ega me eestlaste ja taanlastena nii väga erinevad polegi. Ajalugu on meis erinevusi vorminud kuid oma põhiväärtustelt oleme võib-olla rohkemgi  vennad-õed kui mõne oma lähinaabriga.

Kui Sinagi oled kaalunud „Erasmusega“ õppima või praktikale minekut, siis ära rohkem enam kaalu J.  Hakka parem tegutsema! Sest küsimus pole üldse selles kas minna. Küsimus on ainult millal ja kuhu.  Edu!


(*) Mahukas seadusandlik muudatus, mis toob investeeringute juhtimise valdkonnas olulisi täiendusi. Projekti on kaasatud nii tooted/teenused kui kliendisuhe ning neid protsesse toetavad IT lahendused.
(**) Oracle andmebaasi veebipõhine arendusvahend.

Silja Saar
IT Kolledži IT süsteemide arenduse kaugõppe tudeng
2014/2015 õppeaasta kevadsemestril/suvel praktikal Taanis