Aili Mitt ja Renno Reinurm viibisid 2006/2007 õa kevadsemestril vahetusüliõpilastena Haaga-Helia rakenduskõrgkoolis Soomes.

Õpingud Haaga-Helia rakenduskõrgkoolis

Kui keegi räägib välismaal õppimisest, siis kujutatakse endale ette võimalikult kaugele reisimist, kuid huvitava ja hariva kogemuse võib saada ka palju lähemalt, näiteks Soomest.

Alustasime õpinguid Soomes Haaga-Helia kõrgkoolis 15. jaanuaril 2007. Enne seda tuli edukalt läbida kandideerimine, täita vajalikud paberid, ained deklareerida, kodukõrgkoolis semester lõpetada ja  töösuhted ajutiselt peatada. Seejärel tuli Soome sõita, kus iga  vahetusüliõpilast ootas koolipoolse tudengiorganisatsiooni KANTO poolt organiseeritud isiklik abiline. Nimetatud isik oli vastutav meie jõudmise eest ühiselamusse ja tema poole võis pöörduda mistahes probleemiga. Järgmine asi oli registreerida ennast Helsingi elanikuks, sest see võimaldas saada ühistranspordi kaardi pea poole odavamalt. Kõige olulisem oli jõuda esimesse tundi, sest koolil on selline süsteem, et kuigi oled end kursusele kirja pannud, siis lõplikku registreerimist kinnitab see, kui aine esimeses loengus kohal oled.

Kool

Kool on nii suur, et vaevalt me selle viie kuu jooksul kõikjale sattusimegi. Üks mis kindel – omi asju ei tasu seal majas maha unustada, leidmisega võib aega minna. Samamoodi oli keeruline ka algul õiget klassiruumi üles otsida,  aga õnneks sai süsteem varsti selgeks. Kui IT Kolledžis õpib keskmiselt 500 tudengit, siis seal oli neid kokku kümme tuhat ja see jättis väga võimsa mulje. Vahelduseks oli huvitav see, et koolis oli tüdrukuid ja poisse üsna võrdsel hulgal, isegi IT õppekaval, mis Eestis väga tavapärane ei ole.

Kool on sisustatud väga kaasaegselt. Tegemist on suhteliselt uue majaga, kooli vabad nurgad on sisustatud arvutitega, mida kõik vaba järjekorra alusel kasutada võivad.
Koolil on oma raamatukogu, kohvik ja tohutult suur söökla. Söökla juures on meeldiv see, et õpilased saavad oma eine 0.90 € eest, selle sisse kuulub omal valikul jook,  praad, salat ja leib-sai.

Õppimine

Soome õppesüsteem erineb selle poolest, et järgmisel semestril õpitavad ained tuleb juba varakult deklareerida, ning kui avastad poole semestri pealt, et mingil põhjusel sa seda ainet sooritada ei jõua, siis on sul õigus aine selleks aastaks pooleli jätta ning valida, kas sooritad seda uuesti või mitte, sest seal lähevad arvesse ainult sooritatud ained. Leian, et niimoodi on õpilased ehk pisut rohkem vastutavad oma tulemuste eest. Ootamatu oli see, et kuigi koolil on kõik muud süsteemid väga tasemel, siis IT Kolledži õppeinfosüsteemiga sarnaselt toimivat keskkonda neil ei ole. Meeldis see, et klassid on hea tehnikaga varustatud ja suuremate ainete korral organiseeritakse õpilastele niiöelda koduklass, kus on vastava projekti sooritamiseks vajalik tehnika ja õppekirjandus. Koolis on suur rõhk grupitöödel, just selle rõhuasetusega, et edaspidises tööelus tuleb ka palju meeskonnatööd teha. Meeldiv on see, et õppejõud annavad tudengite edasijõudmise kohta pidevat tagasisidet.

Kool on rahvusvaheline ja pigem võis sagedamini kuulda mõnda muud kui soome keelt. Palju oli tudengeid Prantsusmaalt, Hispaaniast, Saksamaalt, Aasiast ja Aafrikast. Alguses oli natuke harjumatu, et su ümber on niipalju erineva nahavärvi, kultuuri ja keelega inimesi, aga sellega kohanes ruttu, sest kõik suhtlesid omavahel inglise keeles. Õnneks ei pidanudki pikka maailmaturneed ette võtma et teisi kultuure kohata, sest paljud olid siin esindatud ja õppetöö kõrvalt jäi aega ka muuks suhtluseks.

Elamine

Soomes elasime korter-tüüpi ühiselamus, kuhu mahutati nii neidusid kui noormehi ja ka kohaliku rahvast. Juhtus nii, et mõlemad said endale korterinaabriteks kaks prantslast. Igal elanikul oli oma tuba, jagada tuli kööki ja vannituba.

Ühikakoha organiseeris meile vastuvõttev kõrgkool ning meie poolt oli vaja vaid kinnitust, et väljapakutud koht sobib. Eestiga võrreldes Soomes midagi väga erinevat pole, välja arvatud kallimad hinnad, mis ühelegi vahetustudengile meeltmööda polnud. Võrdluseks võib tuua, et sealse toa üür võrdub Eestis keskmises korras kahetoalise korteri üüriga, kuid Erasmuse stipendium kattis täpselt ära üüri ja kohaliku transpordi kuukaardi hinna ja võimaldas isegi kaks korda kodus käia. Soome suur pluss on see, et ta on kodule nii ligidal, seetõttu õnnestus üle lahe sõita tavaliselt iga kahe nädala tagant – nii et koduigatsust väga ei tekkinud ja loomulikult olid kõik sõbrad-tuttavad kättesaadavad kõikvõimalike kommunikatsioonivahendite kaudu.

Vaba aeg

Vaba aja sisustamisega tegeleb kooli tudengiorganisatsioon KANTO, kes korraldas pidevalt erinevaid üritusi ja reise: Lapimaale, Peterburgi, ja Tallinnasse. Peale selle saatis KANTO peaaegu iga nädal kirja selle kohta, mida põnevat lähemate nädalate jooksul Helsingis toimub ja kui kuskil oli saada odavat õlut või tasuta sissepääs mõnda klubisse, siis see oli tingimata kirjas. Vaba aega sai sisustatud ka mööda linna ringi kolades ja vaatamisväärsustega tutvudes, mõnele meist osutus huvitavaks ka soome kaubandusmaailm. Soomes tuli harjuda sellega, et poed on palju lühemat aega avatud ja teatud pühade ajal kogu päeva suletud. Kool korraldas IT eriala tudengitele viimasel nädalal suvealguse päevad, mis koosnesid ametlikust osast ja pärast seda mindi kohaliku parki erinevaid mänge mängima. See oli päris kena viis õppeaastale joone alla tõmbamiseks.

Kõige kasulikum, mida vahetustudengiks olemine tõi, oli just uute sõprade leidmine ja silmaringi laienemine. Elamine välismaal andis juurde palju kogemusi ja võimaldas ka ennast paremini tundma õppida. Soovitame kõigil kasutada seda põnevat võimalust ja minna välismaale õppima, eriti veel siis, kui suur osa sellest kinni makstakse, sest sealt saadud elamused on hindamatu väärtusega ja selliseid kodumaal õppides juba ei omanda!

Olge julged ja edukat kandideerimist!

Aili Mitt ja Renno Reinurm,
IT Kolledži vilistlased 2008. a lennust