Õppetoetused

Kinnitatud IT Kolledži Nõukogus 15.09.2011

RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2011/2012 ÕPPEAASTAL

Üldsätted
1. Õppetoetuste liigid
2. Õppetoetuste taotlemise tingimused
3. Õppetoetuste suurus
4. Õppetoetuste fondide koefitsendid
5. Õppetoetuste fondid
6. Õppetoetuste määramine
7. Õppetoetuste maksmine
8. Korralduslikud alused

Üldsätted

Käesolev kord, mille aluseks on Õppetoetuste ja õppelaenu seadus (RT I 2003,58,387) kehtestab õppetoetuste saamise alused, tingimused ja korra Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (edaspidi IT Kolledž), et motiveerida kõrgharidust omandavat üliõpilast (edaspidi üliõpilane) täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima.

Käesolevat korda ei kohaldata üliõpilastele, kellele on õppetoetuste saamise alused, tingimused ja kord ette nähtud teiste õigusaktidega. Nimetatud piirang ei laiene puuetega üliõpilastele, kellele on õppetoetuste saamine ette nähtud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega (RT RT I 1999,16,273)

1. Õppetoetuste liigid

Õppetoetused käesoleva korra tähenduses on:
1.1. Põhitoetus – rahaline toetus, mida on võimalik taotleda punktis 2.2 toodud tingimustele vastaval üliõpilasel, hariduse omandamisega kaasnevate kulude katteks;
1.2. Täiendav toetus – rahaline toetus, mida on võimalik taotleda punktis 2.3 toodud tingimustele vastaval üliõpilasel, kelle elukoht asub väljaspool Tallinna ja sellega piirnevaid omavalitsusi, eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks;
1.3. Eritoetusfondist makstavad eritoetused:

a) Abitoetus – rahaline toetus, mida on võimalik taotleda üliõpilasel, kelle majanduslik olukord takistab ilma õppetoetuseta õpinguid jätkata.
b) Täiendav toetus eritingimustel – rahaline toetus, mida on võimalik taotleda esimese aasta üliõpilasel, kelle elukoht asub väljaspool Tallinna, eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks.

2. Õppetoetuste taotlemise tingimused

2.1. Taotlused õppetoetuse saamiseks sügissemestril tuleb esitada 23. septembriks ja kevadsemestril 23. veebruariks.
2.2. Põhitoetust on õigus taotleda üliõpilasel, kes:
a) on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel;
b) omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti;
c) õpib täiskoormusega.
2.3. Täiendavat toetust on õigus taotleda üliõpilasel, kes:
a) on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel;
b) omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti;
c) õpib täiskoormusega;
d) elab Eesti rahvastikuregistri andmetel väljaspool Tallinna linna ja sellega piirnevaid omavalitsusi.
2.4. Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel või kelle õppeaeg on ületanud õppekava nominaalkestuse.
2.5. Üliõpilasel on õigus taotleda õppetoetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks), esimese aasta üliõpilasel üks kord aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks, juuniks). Täiendavat toetust eritingimusel on õigus taotleda üks kord aastas septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks).
2.6. Õppetoetuse taotlemiseks täidab üliõpilane taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS), milles märgib vajadusel ka andmed silmapaistvate tulemuste kohta õppevaldkonnas, ühiskondliku aktiivsuse kohta või erialastel võistlustel ja konkurssidel eduka osalemise kohta. Täiendava toetuse või Täiendava toetuse eritingimustel taotlusele lisab üliõpilane täiendavalt tõendi rahvastikuregistrist elukoha kohta. Abitoetuse taotlemisel lisab üliõpilane dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, millest tingituna ei ole üliõpilane ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama (koopiad lapse sünnitunnistusest, pensionitunnistusest, puuet ja/või eestkostet tõendavast dokumendist, surmatunnistusest, abielutunnistusest, tuludeklaratsioonist või palgatõend, arstitõend jms) ja esseevormis kirjutatud põhjenduse.

3. Õppetoetuste suurus

3.1. Üliõpilasele igal õppekuul makstava põhitoetuse ja täiendava toetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. (Riigieelarve seadus, §2 RT I 2010, 6).
3.2. 2011. aastal on põhitoetuse suurus õppekuu kohta 55,93 eurot ja täiendava toetuse suurus 28,13 eurot.
3.3. Abitoetuse suurus on samas määras põhitoetusega.
3.4. Täiendav toetus eritingimustel on samas määras täiendava toetusega.

4. Õppetoetuste fondide koefitsendid

4.1. Põhitoetuse fondi koefitsient ja täiendava toetuse fondi koefitsient kehtestatakse igaks aastaks haridus- ja teadusministri määrusega.
4.2. 2011. aastaks on kehtestatud õppetoetuse fondide koefitsiendid alljärgnevalt:
a) põhitoetuse fondi koefitsient 0,4;
b) täiendava toetuse fondi koefitsient 0,4.

5. Õppetoetuste fondid

5.1. Põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel vastaval õppeaastal esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate õppekohtade arvuga ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga.
5.2. Täiendava toetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse täiendava toetuse suuruse korrutamisel õppeasutusele vastavaks õppeaastaks esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate õppekohtade arvuga ja täiendava toetuse fondi koefitsiendiga.
5.3. IT Kolledž jagab põhitoetuse ja täiendava toetuse fondid proportsionaalselt riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade alusel õppekavade vahel, millel on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti.
5.4. IT Kolledž suunab kuni viis protsenti põhitoetuse ja täiendava toetuse fondide vahenditest eritoetusfondi, millest antakse punktis 1.3 toodud eritoetusi. Põhi- ja täiendava toetuse fondidest ülejäänud vahendid suunatakse eritoetusfondi. Kui ka eritoetuse fondis tekib ülejääk, on IT Kolledžil vaba voli tekkinud jääki fondide vahel liigutada.
5.5. Eritoetusfond jaguneb abitoetuse ja täiendava toetuse eritingimustel taotlejate vahel nii, et mõlemaid toetusi antakse võrdsel arvul taotlejatele. Kui abitoetust või täiendavat toetust eritingimustel taotleb vähem üliõpilasi kui eritoetusfond võimaldab toetusi anda võib õppetoetuse nõukogu määrata täiendavalt abitoetust stipendiumi taotlenud üliõpilaste majanduslikust olukorrast lähtudes või täiendavat toetust eritingimustel täiendavalt üliõpilastele vastuvõtunimekirja alusel.
5.6. Õppetoetuse fondid eraldatakse IT Kolledžile riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

6. Õppetoetuste määramine

6.1. Komisjon otsustab õppetoetuste määramise sügissemestriks (september kuni jaanuar) hiljemalt 10. oktoobriks ning kevadsemestriks (veebruar kuni juuni) hiljemalt 10. märtsiks.
6.2. Põhitoetus ja täiendav toetus määratakse vastavalt taotlejate paremusjärjestusele, lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist.
a) Kui mitmel põhi- ja täiendava toetuse taotlejal on võrdsed tulemused, eelistatakse paremate õpitulemustega taotlejat. Kui tulemused on ka siis võrdsed, eelistatakse taotlejat, kes on saavutanud õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi, on ühiskondlikult aktiivne või edukalt osalenud erialastel võistlustel või konkurssidel. Kui tulemused on ka kõikide eelnevate kriteeriumite alusel võrdsed, siis eelistatakse taotlejat, kelle tulud taotlemisele eelneval aastal olid väiksemad.
6.3. Abitoetuse määramisel eelistatakse võrdse majandusliku olukorra puhul:
a) keskmise, raske või sügava puudega üliõpilasi;
b) orbe ning lastekodu kasvandikke;
c) paljulapselisest perest (vähemalt neli last) pärit olevaid üliõpilasi;
d) alaealiste laste vanemaid;
e) üliõpilasi, kelle vanemad on pensionärid;
f) üliõpilasi, kes tasuvad oma õpingute eest ise.
6.4. Täiendavat toetust eritingimustel määratakse vastuvõtu pingerea alusel.

7. Õppetoetuste maksmine

7.1. Õppetoetused maksab komisjoni esildise põhjal välja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (edaspidi EITSA) raamatupidamine iga õppekuu 20. kuupäevaks vastava õppekuu eest, välja arvatud septembrikuu toetus, mis makstakse oktoobris ning veebruarikuu toetus, mis makstakse märtsis.
7.2. Õppetoetuse maksmine lõpetatakse akadeemilist puhkust taotlenud üliõpilasele arvates akadeemilise puhkuse algusele järgnevast õppekuust. Välja maksmata jääv toetus kantakse üle järgneva semestri õppetoetuse fondi.
7.3. IT Kolledžil on õigus kasutada kuni kolm protsenti põhitoetuse fondist õppetoetuste määramise ja maksmisega seotud kulude katmiseks.

8. Korralduslikud alused

8.1. Õppetoetuse taotluste läbivaatamiseks ja toetuste määramiseks kinnitab IT Kolledži rektor käskkirjaga 3-liikmelise komisjoni, mille koosseisu kuuluvad:
a) esindaja õppeosakonnast;
b) esindaja üliõpilasesindusest;
c) administratsiooni esindaja.
8.2.Komisjon koostab õppetoetuste määramiseks (va eritoetuse) taotluse esitanud ja tingimustele vastavate üliõpilaste paremusjärjestused õppekavade järgi, lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist, kusjuures nominaalkoormust (lähtudes tüüpõpingukavast) ületavat õpingute mahtu võrdsustatakse nominaalkoormusega. Akadeemiliselt puhkuselt naasmisele järgneval semestril õppetoetuse taotlemisel võetakse arvesse akadeemilise puhkuse algusele eelnenud sooritatud õpinguid. Põhi- ja täiendava toetuste määramisel arvestatakse konkreetsel õppekaval õppivate üliõpilaste arvu suhet kõigi toetuse alla kuuluvate õppekavade üliõpilaste arvusse. Erinevate aastate üliõpilaste  kohta koostatakse ühine paremusjärjestus.
8.3. Komisjon koostab abitoetuse määramiseks taotluse esitanud üliõpilaste järjestused majandusliku olukorra järgi, lähtudes üliõpilase poolt esitatud ning dokumentaalselt tõendatud leibkonna sissetuleku summast ühe leibkonna liikme kohta.
8.4. Komisjonil on õigus kontrollida esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele. Komisjonil on õigus täpsustavate andmete saamiseks abitoetuse taotlejaid vestlusele kutsuda.
8.5. Komisjoni istung protokollitakse, mille alusel koostatakse komisjoni otsus, milles määratakse:
a) õppetoetuste jaotus vastavaks perioodiks;
b) põhi- ja täiendava toetuse saajad isikuliselt õppekavade järgi;
c) eritoetuse saajad, märkides ära ainult üliõpilaste ITK koodi;
d) administratiivkuludeks arvatav summa;
e) perioodi jääksumma;
8.6. Komisjoni otsuse alusel koostatakse rektori käskkiri.
8.7. Komisjoni otsuse alusel koostatakse esildis EITSA raamatupidamisele, milles on ära toodud:
a) koondaruanne põhi-, täiendava ja eritoetuste väljamaksmiseks isikuliselt koos üliõpilaste pangarekvisiitidega;
b) komisjoni poolt arvutuste aluseks võetud lähteandmed;
c) administratiivkuludeks arvatav summa;
d) perioodi jääksumma.
8.8. Kui tuvastatakse, et üliõpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel vastava õppetoetuse saamise tingimustele ning ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik, lõpetatakse viivitamatult üliõpilasele õppetoetuse maksmise ja üliõpilane kaotab õiguse taotleda ja saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal. IT  Kolledžil on õigus nõuda üliõpilaselt õppetoetus tagasi ning määrata see paremusjärjestuses järgmisele taotlejale.

Käesolev kord jõustub 1. septembril 2011. a. ning kehtib kuni õppeaasta lõpuni.

• Tweet