Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)

Kas õppur, kes õpib riigieelarvevälisel õppekohal, saab õppetoetust taotleda?

Põhitoetust ja täiendavat toetust saab taotleda, kui õpitakse õppekaval, kus on riigi finantseeritavaid koolituskohti või riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti, seega saab ka riigieelarvevälisel õppekohal õppija taotleda õppetoetust.

Kas kaugõppe tudeng saab õppetoetust taotleda?

Kaugõppes õppima asunud õppurid saavad õppetoetust taotleda siis, kui nad õpivad täiskoormusega, st täidavad õppekava 75% või enamas mahus.

Kas esimese aasta tudeng saab taotleda õppetoetust? Miks?

Esimese aasta õppur esimesel semestril õppetoetusi, väljaarvatud eritoetusfondist makstavaid toetusi, taotleda ei saa. Esimese aasta õppuritel pole esimesel semestril veel õppetulemusi, mille alusel nende tublidust hinnata.

Kas õppeasutus võib kehtestada piiranguid toetuste määramisel – näiteks, töötavale õppurile mittemaksmiseks?

Õppeasutusel ei ole õigust kehtestada põhi- ja täiendava toetuse taotlemiseks seadusest tulenevatele nõuetele lisaks täiendavaid nõudeid.

Kas välisriigi kodanik, kes õpib IT Kolledžis, saab taotleda õppetoetust?

Seaduslikul alusel Eestis viibiv välis(üli)õpilane saab taotleda õppetoetusi samadel tingimustel kui Eesti kodanikust õppur.

Mis on täiendav toetus?

Täiendav toetus on õppetoetus, mis on ette nähtud õppurile, kes elab väljaspool Tallinna ning sellega piirnevat omavalitsusüksust. Täiendav toetus on mõeldud eelkõige eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks.

Millised on Tallinna linnaga piirnevad omavalitsusüksused?

Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Viimsi vald. Nimetatud omavalitsusüksustes ja Tallinna linnas sissekirjutust omavatele tudengitele ei saa määrata täiendavat toetust.

[http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/53/Harju_municipalities.png]

Kas põhitoetuse saamine välistab täiendava toetuse saamise? Kas õppeasutus võib täiendavat toetust mitte maksta, kui õppur saab põhitoetust?

Põhitoetuse saamine ei välista täiendava toetuse saamist. Kui õppur on taotluse esitanud ja kvalifitseerunud toetuste saamiseks, siis sellel põhjusel, et ta põhitoetust juba saab, täiendava toetuse maksmisest keelduda ei saa.

Kas õppetoetuse taotluse võib teha üks kord õppeaja jooksul või tuleb seda igal semestril uuesti teha?

Õppuril on õigus taotleda õppetoetust kaks korda õppeaastas, seega ei ole võimalik korraldada ainult üks kord aastas või üks kord õppeaja jooksul taotluste kogumist. Iga taotlusvooru jaoks tuleb esitada/lisada vajalikud tõendavad dokumendid:

  • täiendava toetuse puhul tõend rahvastikuregistrist elukoha kohta;
  • abitoetuse puhul dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, millest tingituna ei ole üliõpilane ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama (koopiad lapse sünnitunnistusest, pensionitunnistusest, puuet ja/või eestkostet tõendavast dokumendist, surmatunnistusest, abielutunnistusest, tuludeklaratsioonist või palgatõend, arstitõend jms) ja esseevormis kirjutatud põhjenduse.

Vajalike tõendavate dokumentide puudumisel on komisjonil õigus taotlust mitte menetleda.

Kas toetuste määramisel arvestatakse kaalutud keskhinnet?

Põhitoetus ja täiendav toetus määratakse vastavalt taotlejate paremusjärjestusele, lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist. See on esimene kriteerium. Statsionaarse õppevormi tudengite puhul võetakse aluseks nominaalmaht. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust.

Kaalutud keskhinnet võetakse arvesse juhul, kui mitmel taotlejal on õppemahu täitmisel võrdsed tulemused.

Kas õppeasutus võib määrata makstavaid summasid vastavalt oma äranägemisele?

Õppurile igakuiselt makstavate toetuste suurused kehtestatakse igal aastal riigieelarve seadusega. Õppeasutus ei saa õppurile määrata ega maksta suuremat või väikesemat summat kui riigieelarve seadus sätestab.

Kuidas moodustatakse õppetoetuste fondid ja kuidas need jagunevad põhi- ja täiendavaks toetuseks?

Ühele õppeasutusele eraldatav põhitoetuse summa kuus kujuneb järgmiselt: riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arv x põhitoetuse koefitsient (haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatuna on see kõrghariduses 0,4) x põhitoetuse suurus.

Näiteks: 300 riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohta, põhitoetuse suurus 55,93 eurot, kokku seega 300 x 0,4 x 55,93 = 6 711,60 eurot kuus, 33 558 eurot viieks kuuks.

Täiendav toetus kujuneb järgmiselt: riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arv x täiendava toetuse koefitsient (0,4) x täiendava toetuse suurus.

Näiteks: 300 riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohta, täiendava toetuse suurus 28,13 eurot, kokku seega 300 x 0,4 x 28,13 = 3 375,60 eurot kuus, 16 878 eurot viieks kuuks.

Kas määramisele kuuluvad toetused jagunevad võrdselt erinevate õppekavade õppurite vahel?

Ei jagune. Põhi- ja täiendava toetuste määramisel arvestatakse konkreetsel õppekaval õppivate üliõpilaste arvu suhet kõigi toetuse alla kuuluvate õppekavade üliõpilaste arvusse. Seega jagunevad määramisele kuuluvad toetused (ligikaudu) järgmiselt:

  • 40% toetustest IT süsteemide administreerimise õppekava tudengitele,
  • 30% toetustest IT süsteemide arenduse õppekava tudengitele,
  • 20% toetustest Infosüsteemide analüüsi õppekava tudengitele ja
  • 10% toetustest Tehnosuhtluse õppekava tudengitele.

Sama õppekava erinevate aastate üliõpilaste kohta koostatakse ühine paremusjärjestus.

Vaata ka KordumaKippuvaid Küsimusi