TTÜ IT Kolledž kuulub TTÜ infotehnoloogia teaduskonna koosseisu.

Vajaduspõhine eritoetus

VAJADUSPÕHISE  ERITOETUSE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI  INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS

Üldsätted

Käesolev kord, mille aluseks on Õppetoetuste ja õppelaenu seadus (RT I 2003,58,387) kehtestab vajaduspõhise eritoetuse taotlemise tingimused ja korra Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (edaspidi IT Kolledž).

Vajaduspõhine eritoetus on rahaline toetus, mida makstakse üliõpilasele, kelle vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on tagasi lükatud seoses pereliikme keskmise sissetuleku ülempiiri ületamisega. Vajaduspõhise eritoetuse suurus kehtestatakse kalendriaastaks riigieelarvega.

Vajaduspõhise eritoetuse eesmärk on aidata kaasa õppetoetust mitte saanud üliõpilaste võimalustele omandada kõrgharidus õppekava nominaalkestuse jooksul. Üliõpilasel ei ole õigust ühteaegu saada nii vajaduspõhist õppetoetust kui ka vajaduspõhist eritoetust.

Taotlemise tingimused

Vajaduspõhise eritoetuse taotlemise tingimused:

  1. üliõpilane on immatrikuleeritud IT Kolledžisse alates 2013/2014 õppeaastast;
  2. üliõpilane on saanud vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel negatiivse otsuse, mille põhjuseks on pereliikme keskmise sissetuleku ülempiiri ületamine;
  3. üliõpilane õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelneval semestril õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 % (VÕTA ainepunktid arvestatakse õppemahu hulka), või õpib täiskoormusega esimesel semestril;
  4. üliõpilane on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa, tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
  5. üliõpilase pereliikmete keskmine sissetulek vajaduspõhise eritoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu kestel ei ületa toetuse saamiseks kehtestatud ülempiiri.

Vajaduspõhist eritoetust ei saa taotleda kui:

  1. üliõpilane viibib akadeemilisel puhkusel;
  2. üliõpilasele on määratud vajaduspõhine eritoetus teisest õppeasutusest;
  3. üliõpilane saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsusvaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt.

Taotluse esitamine

Vajaduspõhise eritoetuse taotlust on üliõpilasel õigus esitada vähemalt kaks korda õppeaastas kuni viieks õppekuuks (septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini).

Taotlus esitatakse õppeosakonda paberkandjal allkirjastatult või elektrooniliselt digiallkirjaga septembri ja veebruari 20 kuupäevaks. Majandusliku olukorra halvenemisel on üliõpilasel õigus esitada vajaduspõhise eritoetuse taotlust iga kuu 20.kuupäevaks.

Esitatavad dokumendid:

  1. avaldus rektori nimele (põhjendusega toetuse vajalikkuse kohta);
  2. pereliikmete koosseisu andmed Rahvastikuregistri andmebaasist;
  3. pereliikmete sissetulekut tõendav dokument Maksu- ja Tolliametist.

Sissetulekut tõendava dokumentatsiooni saamiseks täidab üliõpilane ja tema pereliikmed Maksu- ja Tolliameti (EMTA) e-maksuameti taotlusvormi, näidates, millise perioodi sissetulekute andmete tõendamist soovitakse ning määratleb  tõendi kättesaamise viisi. Vastava tõendi edastab EMTA 3-5 tööpäeva jooksul kas digiallkirjastatult e-mailile või postiaadressile või saab taotleja selle kätte EMTA teenindusbüroost.

 

Vajaduspõhise eritoetuse määramine

Vajaduspõhise eritoetuse määramise otsustab laekunud taotluste põhjal rektori käskkirjaga kinnitatud 3-liikmeline komisjon, mille koosseisu kuuluvad rektori nimetatud esindaja, üliõpilasesinduse liige ja õppeosakonna töötaja.

Komisjon kontrollib Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS’e) kaudu, kas üliõpilasel on kehtiv vajaduspõhise õppetoetuse negatiivne otsus ja lähtub toetuse määramisel järgmistest alustest:

  1. üliõpilased, kelle sissetulekute langus tuleneb  üliõpilase või tema perekonnaliikme töötuna arvele võtmisest või töövõime püsivast kaotusest;
  2. madala sissetulekuga üksikvanema peres kasvav üliõpilane juhul, kui ta tõendab, et teine lahuselav lapsevanem üliõpilast majanduslikult ei toeta;
  3. paljulapselisest perest (vähemalt 4 last) pärit üliõpilased;
  4. üliõpilastest lastevanemad;
  5. üliõpilased, kelle vanemad on pensionärid;
  6. keskmise, raske või sügava puudega üliõpilased;
  7. orvud või lastekodu kasvandikud, asenduskodu teenusel olevad üliõpilased.

 

Vajaduspõhise eritoetuse maksmine

Vajaduspõhise eritoetuse määramisel lähtutakse kõrgkoolile Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud tegevustoetuse lepingu alusel kalendriaastaks eraldatud eritoetuse fondi suurusest. Laekunud toetusavalduste alusel teeb komisjon otsuse ja sellest lähtuvalt koostatakse rektori käskkiri vajaduspõhise eritoetuse määramise kohta. Toetust makstakse alates toetuse taotlemise kuust.

Juhul kui tuvastatakse, et üliõpilane ei vasta eritoetuse maksmise tingimustele, lõpetatakse üliõpilasele toetuse maksmine ja üliõpilane kaotab õiguse taotleda toetust samal õppeaastal.

 

Kinnitatud IT Kolledži Nõukogus 29. jaanuar 2015, protokoll nr 3-27/1-15