Õppekorralduse eeskiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. EESKIRJA KEHTIVUSPIIRID, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE

1.1.1. Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi IT Kolledž) õppekorralduse eeskiri (edaspidi Eeskiri) on õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument.
1.1.2. Eeskiri on koostatud vastavuses õigusaktidega. Vastuolu korral õigusaktist tuleneva ning käesolevas Eeskirjas sätestatu  vahel, kuulub kohaldamisele õigusakt.
Valdkonnad, mis ei ole reguleeritud käesoleva Eeskirjaga, reguleeritakse täiendavate juhenditega, Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitavate lepingute, IT Kolledži põhikirja, IT Kolledži nõukogu otsuste, rektori käskkirjade või poolte vahel sõlmitava lepinguga.
1.1.3. Eeskirja ja selle muudatused kehtestab IT Kolledži nõukogu.
1.1.4. Eeskirja alusel välja antavad juhendid ja nende muudatused kehtestatakse IT Kolledži nõukogu otsuse alusel IT Kolledži rektori käskkirjaga.

1.2. MÕISTETE SELGITUSI

1.2.1. Õppekava – õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning  valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused.
1.2.2. Tüüpõpingukava – õppeainete kindlaksmääratud jaotumine semestriti.
1.2.3. Individuaalne õpingukava – eelseisvaks semestriks üliõpilase poolt deklareeritud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima; õppekava läbimise individuaalne tee semestrite kaupa. 
Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks peavad aineprogrammis nimetatud eeldusõppeained (v.a soovituslikud eeldusõppeained) olema reeglina läbitud enne põhiõppeaine õppimist. 
Kinnitatud õpingukavas peale punase joone päeva või osasemestri algust kuni ühe nädala jooksul muudatuste tegemiseks esitab üliõpilane vastavasisulise avalduse koos põhjendusega õppeosakonna juhatajale. Esialgse deklaratsiooni alusel tekkinud arve kuulub muutmisele, kuid enammakstud summa jääb tulevate perioodide ettemaksuks
1.2.4. Ainepunkt (EAP)* – õppe mahu ühik, millele vastab 26 tundi üliõpilase õpet ja millesse on arvestatud kontaktõpe, praktika ja iseseisev töö.
1.2.5 Õpiväljund -  õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused), mille olemasolu ja/või  saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata.  Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava või õppeaine läbimiseks  vajalikul miinimum- ehk baastasemel. Õpiväljundite saavutamise üle otsustatakse hindamise abil.
1.2.6. Praktiline töö – on õppe eesmärgi saavutamine õpitud teadmiste ja oskuste töös rakendamise kaudu;
1.2.6.1. praktika – töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktiline töö; erialaste/kutsealaste oskuste ja vilumuste omandamine lähtuvalt üliõpilase eeldatava töökoha nõuetest; praktika toimub reeglina väljaspool auditoorset õppetööd; praktika sooritamise vormid määrab õppekava, praktikale esitatavad nõuded on määratud praktika juhenditega;
1.2.6.2. praktikum – teoreetiliste teadmiste auditoorne kinnistamine õppejõu juhendamisel; praktikumi eri vormid määrab õppekava.
1.2.7. Iseseisev töö – üliõpilase iseseisev teadmiste omandamine, probleemi käsitlemine, erialase kirjanduse lugemine, kirjalike tööde koostamine õppe eesmärkide saavutamiseks.
1.2.8. Nominaalõppeaeg – õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates.
1.2.9. Nominaalkoormus – nominaalõppeajast tulenev semestri keskmine koormus ainepunktides.
1.2.10. Akadeemiline kalender – dokument, millega sätestatakse olulisemad õppetegevusega seotud tähtajad, fikseeritakse õppeaasta ja iga semestri algus ja lõpp ning igale semestrile punase joone päev.
1.2.11. Eelnädal – õppeaasta algusele eelnev nädal millest alates on avatud õppeainete deklareerimine. Eelnädalale planeeritakse avaaktus ja õppetöösse sissejuhatavad tegevused esmakursuslastele.
1.2.12. Punane joon – ajaline piir, milleni peavad olema lõpetatud õppekorraldusega seotud liikumised, so. akadeemiline liikumine.
1.2.13. Deklareerimine – üliõpilase semestri individuaalse õpingukava vormikohane koostamine ja vormistamine õppeinfosüsteemis; õppeaine deklareerimine on ühtlasi esmane arvestuseks/eksamiks registreerumine.
1.2.14. Registreerimine:
1.2.14.1. õppeainele – kuulajaskonna moodustamine ettenähtud ajal eesmärgiga auditoorse õppetöö paremaks korraldamiseks;
1.2.14.2. korduseksamile, -arvestusele;
1.2.15. Ennistamine – reimmatrikuleerimine, üliõpilase akadeemilise staatuse taastamine.
1.2.16. Õppeaasta – järjestikku sügis- ja kevadsemestrist koosnev õppeperiood. Õppeaasta algus ja lõpp määratakse kuupäevaliselt akadeemilises kalendris.
1.2.17. Täiskoormusõpe – tasemeõpe, mille korral üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.
1.2.18. Osakoormusõpe – tasemeõpe, mille korral üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 50%, kuid vähem kui 75%.
1.2.19. Eksternõpe – tasemeõppe liik, mille korral õppur e. ekstern ei oma üliõpilase staatust st. õppimine on õppuri iseseisev õppetegevus vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele, kuid mis võimaldab õppuril sooritada eksameid ja arvestusi ning jõuda diplomini.
1.2.20. Kaugõpe – tasemeõppe vorm, mille korral auditoorse õppetöö maht moodustab kuni 25% õppeaine mahust. Oluline osa on üliõpilase iseseisval tööl. Arvestuslik õppeaeg IT Kolledži kaugõppes on 4 aastat.
1.2.21. Täiendusõpe – tööalane koolitus, mis ei ole tasemeõpe ja mida reguleerib „IT Kolledži Täiendusõppe eeskiri”.
1.2.22. Riigieelarveline õpe – IT Kolledži (Eesti Infotehnoloogia SA) ning EV Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingu alusel riigi poolt finantseeritavad õppekohad.
1.2.23. Riigieelarveväline õpe – IT Kolledži ja õppuri vahel sõlmitud lepingu alusel õppurite poolt finantseeritavad õppekohad, mille tasumäära kehtestab Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) nõukogu.
1.2.24 Loomevargus (plagiaat) – teiste autorite loomingu või selle osa(de), esitamine õppekava raames hindamisele kuuluva iseseisva tööna (uurimistöö, essee, arvutiprogrammi elemendid, rakendused jmt) või selle osana nii, et teiste autorite looming on nõuetekohaselt akadeemiliselt viitamata ja autorsus on omistatud töö esitajale.
* 1 EAP = 1ECTS

1.3. ÕPPETEGEVUSE ALUSED

1.3.1. IT Kolledžis viiakse läbi rakenduskõrgharidusõpet päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis.
1.3.2. IT Kolledžis võib toimuda täiskoormusõpe, osakoormusõpe ja eksternõpe.
1.3.3. Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.
1.3.4. Õppetegevuse korralduslikuks aluseks on õppekavad, mis peavad vastama kõrgharidusstandardile ja IT Kolledži nõukogu poolt kehtestatud nõuetele.
1.3.5. Õppekava struktuuri sätestab Õppekava statuut. Õppekava oluliseks osaks on õppeained. Õppeainet iseloomustab sisu terviklikkus, teoreetiline tuum ja rakenduslik osa. Õppeaine mahtu arvestatakse ainepunktides (EAP) vastavalt kõrgharidusstandardile.
1.3.6. Õppeaine läbimise meetoditeks on loengud, seminarid, harjutused, praktikumid, praktika, õppekülastused, referaadid, ainetööd või -projektid jt. õppeaine omandamiseks vajalikud auditoorse ja iseseisva töö liigid.
1.3.7. Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
1.3.8. Konkreetsel semestril võimalike valikainete hulk määratakse semestri alguseks.
1.3.9. Iga õppeaine lõpeb arvestuse või eksamiga.
1.3.10. Auditoorse õppetegevuse ajalise jagunemise määrab semestri piires tunniplaan.
1.3.11. IT Kolledži õppekeel on eesti ja inglise keel.
1.3.12. Õppetööd viivad läbi õppejõud, õppetulemusi arvestab ja hindamislehti säilitab õppeosakond.
1.3.13. Ajaliselt on õppetegevus jagatud õppeaastateks. Iga õppeaasta koosneb kahest võrdse pikkusega semestrist (sügis- ja kevadsemester). Semester võib olla jagatud lühemateks õppetsükliteks (poolsemestriteks).
1.3.14. Üliõpilane määrab oma osaluse õpinguis individuaalse õpingukava koostamisega.
1.3.15. IT Kolledž võib õppekava täitmisel arvestada õppuri varasemaid õpinguid ja erialast töökogemust vastavalt „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korrale”, va. õppeainete Matemaatika tasanduskursus, Ettevõttepraktika II ja Diplomitöö osas.

1.4. ÕPPEKOHAD

1.4.1. Haridusteenuste osutamiseks üliõpilastele moodustatakse õppekohad.
1.4.2. Kõik õppekohad täidetakse konkursi korras, algselt vastuvõtukonkursiga IT Kolledži vastuvõtueeskirja tingimustel ja korras.
1.4.3. Õpingute käigus vabanevatele riigieelarvelistele kohtadele korraldatakse järelkonkurss iga semestri alguses rektori poolt sätestatud tingimustel.
1.4.4. Õppekohad jagunevad vastavalt õppeteenuste osutamiseks vajalike IT Kolledži-poolsete kulutuste katmise allikatele:
1.4.4.1. riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohad ehk
riigieelarvelised (RE) õppekohad;
1.4.4.2. füüsiliste ja/või juriidiliste isikute poolt finantseeritavad õppekohad ehk riigieelarvevälised (REV) õppekohad, mille osas kinnitab arvulise eesmärgi IT Kolledži Nõukogu.
1.4.5. RE õppekohal õppinud üliõpilane viiakse üle REV õppekohale ning peab õppekulud hüvitama kui ta on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppinud kauem kui üks aasta üle õppekava nominaalkestuse (õppeaeg võib pikeneda akadeemilise puhkuse korral) või kui RE õppekohal õppinud üliõpilane ei täida täiskoormusõppe nõudeid.
1.4.6. RE õppekohal õppinud kauem kui üks aasta üle nominaalkestuse või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane, kes on üle viidud osakoormusega õppesse, vabastatakse õppekulude hüvitamisest, kui ta jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja kui ta:
1.4.6.1. on keskmise, raske või sügava puudega isik;
1.4.6.2. on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.
Õppekulude hüvitamisest vabastamiseks esitab üliõpilane õppeosakonda avalduse koos vabastamise asjaolu tõendava dokumendiga.
1.4.7. Riigieelarveline õppekoht vabaneb kui üliõpilane:
1.4.7.1. ei täida täiskoormusõppe nõudeid;
1.4.7.2. eksmatrikuleeritakse;
1.4.7.3. loobub õppekohast.
1.4.8. Vabanenud riigieelarvelisele kohale saab kandideerida:
1.4.8.1. riigieelarvevälisel kohal õppiv üliõpilane;
1.4.8.2. ekstern;
1.4.8.3. endine IT Kolledži üliõpilane;
1.4.8.4. teise kõrgkooli üliõpilane;
1.4.8.5. endine teise kõrgkooli üliõpilane.
1.4.9. Vabanenud riigieelarvelise koha täitmisel eelistatakse paremate õpitulemustega kandidaati arvestades õppekava täidetuse määra. Võrdsete tulemuste korral eelistatakse parema kaalutud keskhindega üliõpilast.
1.4.10. Riigieelarveväline õppekoht säilib vastavalt lepingu tingimustele.
1.4.11. Vabanenud riigieelarvevälisele kohale saab kandideerida:
1.4.11.1. ekstern;
1.4.11.2. endine IT Kolledži üliõpilane;
1.4.11.3. teise kõrgkooli üliõpilane;
1.4.11.4. endine teise kõrgkooli üliõpilane.

1.5. ÕPPURITE LIIGITUS

1.5.1. IT Kolledži õppurid on üliõpilased ja eksternid.
1.5.2. IT Kolledži üliõpilane on õppuriregistrisse kantud IT Kolledži liikmena (immatrikuleeritud) ja õpib ühe kindla õppekava alusel kas täis- või osakoormusõppes sh:
1.5.2.1. IT Kolledži külalisüliõpilane on mõne teise Eesti kõrgkooli/ülikooli üliõpilane, kes on tulnud IT Kolledžisse õppima üheks semestriks kuni õppeaastaks või üksikuid aineid.
1.5.2.2. IT Kolledži välisüliõpilane on õppuriregistrisse kantud Eestis alaliselt mitteelav välisriigi kodanik, kes õpib ühe kindla õppekava alusel kas täis- või osakoormusõppes.
1.5.3. IT Kolledži ekstern on kantud õppuriregistrisse, kuid ei ole IT Kolledži liige. Ekstern õpib enda poolt valitud õppeaineid ja ta võib sooritada vastavates ainetes arvestusi ning eksameid samaväärselt üliõpilastega. Eksternil on õigus kaitsta lõputööd ning talle väljastatakse õppekava täitmisel IT Kolledži poolt kehtestatud korras diplom koos akadeemilise õiendiga.

1.6. HARIDUSTUNNISTUSED

1.6.1. Diplom on ühtne riiklik haridust tõendav dokument. Diplomite ja akadeemiliste õiendite statuut ja väljaandmise kord on kehtestatud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt. Diplomeid ning akadeemilisi õiendeid väljastab õppeosakond rektori käskkirja alusel. IT Kolledž annab välja lisaks riiklikule diplomile IT Kolledži diplomi.
1.6.2. Diplom koos akadeemilise õiendiga antakse isikule, kes on täitnud IT Kolledžis kehtiva õppekava täies mahus.

2. ÕPPURIKS SAAMINE

2.1. Vastuvõtu korraldus ja tingimused sätestab juhend “IT Kolledži vastuvõtueeskiri“.

3. ÕPPURI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED ÕPPEPROTSESSIS

3.1. ÕPPURI KOHUSTUSED

3.1.1. Üliõpilane kohustub õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusõppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusõppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.
3.1.1.2. Juhul, kui üliõpilase õpisoorituste kumulatiivne keskmine maht jääb täiskoormusõppes alla 75 %, viib IT Kolledž üliõpilase üle osakoormusõppesse üliõpilast IT Kolledžist välja arvamata.
3.1.1.3. Juhul, kui täis- ja osakoormusõppes üliõpilase õpisoorituste maht õppeaastas jääb kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest, üliõpilane eksmatrikuleeritakse.
3.1.2. Õppuril on kohustus jälgida oma (kontakt-)andmete õigsust IT Kolledži õppeinfosüsteemis,  vajadusel parandada andmeid või  teavitada veast õppeosakonda.
3.1.3 Õppuril on kohustus järgida IT Kolledži eetikakoodeksit

3.2 ÕPPURI ÕIGUSED

3.2.1. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punast joont. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse  ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest.
Külalisüliõpilasena teises kõrgkoolis õppeainet läbides tasub üliõpilane õppeteenustasu valitud õppeainet pakkuva kõrgkooli kehtestatud hinnakirja alusel valitud ainet pakkuvale kõrgkoolile, kui koolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.
3.2.2. Üliõpilasel on õigus sooritada osa õppetööst teistes Eesti Vabariigi kõrgkoolides või välisriigi vastava tasemega õppeasutuses vastavalt IT Kolledži poolt sõlmitud koostöölepingutele.
3.2.3. Üliõpilasel on õigus taotleda teises kõrgkoolis varem läbitud õppeainete arvestamist  oma individuaalse õpingukava täitmisel vastavalt p.1.3.15 sätestatule, kusjuures valitud ained peavad vastama IT Kolledžis kehtivale õppekavale.
3.2.4. Punktis 3.2.2. nimetatud õpinguid ja kutseõppes läbitud aineid tunnustab IT Kolledž individuaalse otsustamise korras vastavalt juhendile „Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamise kord”
3.2.5. Üliõpilasel on õigus saada väljavõte oma õpisooritustest.
3.2.6. Õppuril on õigus saada informatsiooni teda puudutavate korralduste kohta. Kolledž teavitab õppurit saates õppurit puudutava teate kolledži serveris olevale õppuri elektronposti aadressile, millega loetakse teade edastatuks.
3.2.7. Õppuril on õigus pöörduda õppekonsultandi poole saamaks informatsiooni  õppe-, administratiiv- ja finantsküsimustes.
3.2.8. Täiskoormusõppe üliõpilasel on õigus taotleda õppetoetust IT Kolledži nõukogu kehtestatud korras.
3.2.9. Õppuril on õigus vaidlustada tema suhtes tehtud õppetegevusega seotud otsuseid. Peale pöördumist selgituse saamiseks otsuse teinud isiku või komisjoni esimehe poole võib üliõpilane esitada kirjaliku apellatsiooni ühe nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest.
Avaldus esitatakse:
Õppetööd ja õppekorraldust puudutavates küsimustes – õppeprorektorile v.a 5.6.2.12 juhul; Finants- jm küsimustes – rektorile.
3.2.10 üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP-d ületavate EAP-de eest kuni 2 EAP ulatuses tingimusel, et 180 EAP piir on ületatud valikainete kohustusliku määra täitmisel ühe valikaine suurema mahu tõttu. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.

3.3. ERISUSED EKSTERNIDELE

3.3.1. Eksternõppur võib taotleda enda immatrikuleerimist üliõpilaseks.
3.3.2. Eksternõppur valib ise õppekoormuse.

3.4. ERISUSED KÜLALISÜLIÕPILASTELE

3.4.1 Külalisüliõpilane saab IT Kolledžis õppida IT Kolledži üliõpilasega võrdsetel alustel, tasudes õppe eest vastavalt IT Kolledži nõukogu poolt kehtestatud tasumäärale kui kõrgkoolidevahelises koostööleppes ei ole teistmoodi sätestatud.

4. IT KOLLEDŽI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. IT KOLLEDŽ KOHUSTUB:

4.1.1. tagama õppetöö läbiviimise vastavalt kehtiva(te)le õppekava(de)le, vastavuses EV Kõrgharidusstandardi ja muude õppetegevust reguleerivate õigusaktidega ning kooskõlas käesoleva eeskirja ja teiste IT Kolledži juhenditega.
4.1.2. looma õppuritele õppekava(de)le vastava hariduse saamiseks vajalikud tingimused.
4.1.3. väljastama üliõpilasele õppekava nõuetekohasel täitmisel riiklikult tunnustatud lõpudokumendi.

4.2. IT KOLLEDŽIL ON ÕIGUS:

4.2.1. nõuda riigieelarvelisel kohal õppinud üliõpilaselt, kelle õpisoorituste kumulatiivne keskmine jääb alla 75% ning kes on viidud üle osakoormusõppesse, õpingute eest tasumist rektori käskkirjaga määratud ulatuses ja korras v.a punktis 1.4.6 sätestatud erandid.
4.2.2 viia sisse muudatusi õppekava(de)sse (õppeainete nimetust, sisu ja mahtu puudutavaid), avaldades õppekava(de) muudatused IT Kolledži ametlike infokanalite kaudu hiljemalt neli nädalat enne semestri algust.
4.2.3. vähese kuulajaskonna korral õppetööd vastavas õppeines mitte avada ning suure kuulajaskonna korral moodustada õpperühmi ning muuta valikaine toimumise aega ühe õppeaasta piires. Kuulajaskonna piirid sätestatakse rektori käskkirjaga.
4.2.4 karistada akadeemiliste tavade rikkumist (tagasiulatuvalt kogu õpingute perioodi vältel) järgnevalt:
4.2.4.1 jätta arvestamata keelatud abivahendite abil tehtud sooritus, kellegi teise töö oma nimel esitamine või ühe ja sama töö korduv esitamine.
Korduva rikkumise korral võtta rektori käskkirjaga õigus rikkumise aset leidmise semestri vältel sooritada selle õppeaine eksamit või arvestust, milles rikkumine aset leidis (teadmiste kontrolli tulemuseks märgitakse puudulik/mittearvestatud) või eksmatrikuleerida (leping lõpetada) tudeng ebaväärika käitumise tõttu.
4.2.4.2 jätta teise õppuri nimel õpitulemuste hindamisel osalemise tulemus arvestamata.
Rikkujat karistada rektori käskkirjaga vormistatud noomitusega. Õppurilt, kelle nimel hindamisel osaleti, võtta rektori käskkirjaga õigus rikkumise aset leidmise semestri vältel sooritada selle õppeaine eksamit või arvestust, milles rikkumine aset leidis (teadmiste kontrolli tulemuseks märgitakse puudulik/mittearvestatud).
Korduva rikkumise korral on õigus tudeng ebaväärika käitumise tõttu eksmatrikuleerida/leping lõpetada.
4.2.4.3 nõuda plagiaadikahtlusega isiku(te)lt oma tegevuse selgitamist taasesitamist võimaldavas vormis.
Karistada rikkujat esmakordse plagiaadijuhtumi korral õppeaine raames esitatavates kirjalikes töödes rektori käskkirjaga vormistatud noomitusega ja jätta töö arvestamata.
Sõltuvalt rikkumise ulatuslikkusest on õigus rikkumise juhtumi tuvastamise korral võtta õppurilt rektori käskkirjaga õigus rikkumise aset leidmise semestri vältel sooritada selle õppeaine eksamit või arvestust, milles rikkumine aset leidis (teadmiste kontrolli tulemuseks märgitakse puudulik/mittearvestatud).

5. ÕPISOORITUSED

5.1. HINDAMINE

5.1.1. Õpingute hindamise eesmärkideks on:
5.1.1.1. fikseerida eristava või mitteeristava hindena õppuri poolt õppeaine omandamisel  õpiväljundite saavutatuse tase;
5.1.1.2. määrata kindlaks õppuri üldine õppe läbimise tulemuslikkus vaadeldaval õppeperioodil (semestril, õppeaastal, kogu õpingute ajal tervikuna).
5.1.2. Õppuri poolt sooritatud õpinguid ja omandatud teadmisi hinnatakse eksamitel, arvestustel ja kaitsmistel ning hindamistulemused kantakse vormikohastele hindamis-lehtedele või kaitsmisprotokollidesse. Õpitulemuste arvestamise alusdokumendiks on hindamisleht või kaitsmisprotokoll, mis kuuluvad säilitamisele kehtestatud korras.
5.1.3. Hinnata võib ka jooksva õppetöö käigus toimuvaid kontrolltöid, laboratoorseid töid, referaate jms. Vastavad hindamistulemused, mis võivad olla aluseks eksami või arvestuse tulemuse kujunemisele vastavalt õppeaine programmile, kantakse õppeinfosüsteemi.
5.1.4. Iga õppeaine omandamiseks vajalikku keskmist töökulu arvestatakse ainepunktides. Aine loetakse sooritatuks, kui ettenähtud eksam või arvestus on lõppenud positiivse hindega ja see on kantud vormikohasele hindamislehele. Saadud ainepunktide hulk ei sõltu hindest.
5.1.5. IT Kolledžis kasutatakse eristavat ja mitteeristavat hindamist.
5.1.6. Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:
5.1.6.1. hinne «5» – «suurepärane» – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
5.1.6.2. hinne «4»  – «väga hea» – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
5.1.6.3. hinne «3»  – «hea» – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
5.1.6.4. hinne «2» – «rahuldav» – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
5.1.6.5. hinne «1» – «kasin» – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
5.1.6.6. hinne «0»  – «puudulik» – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.
5.1.7. Õppetulemuste mitteeristavaks hindamisviisiks on õpiväljundite saavutatuse taseme hindamine, mille puhul tähistatakse:
1)  minimaalset määratud tasemega võrdne ja seda ületav tulemus “A” – arvestatud ning
2) minimaalset määratud tasemest madalam tulemus “MA” – mittearvestatud.
5.1.15. Iseloomustamaks õppuri üldist edukust teatud perioodil kasutatakse kaalutud keskmist hinnet (edaspidi keskhinne). Viimane arvutatakse antud perioodi kõigi sooritatud õppeainete eksamihinnete ja ainepunktide korrutise summa jagamisel kõigi sooritatud eksamiainete ainepunktide kogusummaga. Hindeta arvestusega lõppenud õppeaineid kaalutud keskhinde arvutamisel ei arvestata.
5.1.16. Eksameid ja arvestusi hindab üldjuhul aine põhiõppejõud. Õppeprorektoril on õigus teha hindamine  ülesandeks ka mõnele teisele õppejõule või vastaval eesmärgil moodustatud komisjonile, mille korral õppeosakond väljastab hindamislehe vastava õppejõu või komisjoni nimega.
5.1.17. Hindamistulemused kantakse õppejõu poolt õppeinfosüsteemi hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast eksami või arvestuse (sh. korduseksami või –arvestuse) toimumist.

5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS

5.2.1. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on õppeprorektoril õigus oma korraldusega pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.
5.2.2. Eksam/arvestus sooritatakse reeglina aine auditoorse õppe lõppemisele vahetult järgneval eksamisessioonil.
5.2.3. Eksamile või arvestusele lubatud, kuid mitteilmunud või vastamisest loobunud õppurile märgitakse hindamislehele “mitteilmunud”. 
5.2.4. Märge “mitteilmunud” võrdsustatakse negatiivse hindega eksamisessiooni lõpupäeval. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel võrdsustamist negatiivse hindega ei rakendata või see tühistatakse, kui kirjalik tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse seitsme tööpäeva jooksul alates eksami või arvestuse toimumise päevast. 
5.2.5. Aineprojektide ja -tööde hindamine toimub  ülesande väljaandmisel määratud tähtajal komisjoni ees. Kaitsmisel puudulikuks osutunud projekte või töid võib uuesti kaitsta pärast nende nõutavat täiendamist kaitsmiskomisjoni määratud tähtajal.
5.2.6. Eksamile/arvestusele tulles peab õppur eksaminaatori nõudel esitama pildiga isikut tõendava dokumendi.
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,
5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles;
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
5.2.10. Eksam/arvestus toimub üldjuhul õppekeeles. Õppejõu ja õppuri vastastikuse kokkuleppe korral võib eksam/arvestus toimuda muus keeles.
5.2.11. Võimalikud apellatsioonid eksamite/arvestuste hinde kohta lahendatakse vastavalt p. 3.2.9. toodule hiljemalt ühe nädala jooksul avalduse esitamisest.
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.
5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline, v.a  riigieelarvelisel õppekohal õppival üliõpilasel, kes on p. 1.2.3. alusel teatanud aine esmakordse deklareerimise tühistamisest.

5.3. EKSAMID

5.3.1. Eksam on IT Kolledžis põhiline teadmiste kontrolli vorm.
5.3.2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi.
5.3.3. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile õppurit, kes ei ole täitnud õppeaine programmis kehtestatud eksamile pääsemise tingimusi ning kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.
5.3.4. Õppeosakonnas määratakse eksamite toimumiseks kindlad päevad arvestusega, et eksamite vahele jääks reeglina kaks päeva, õppeainetel mahuga 6 ja enam ainepunkti – kolm päeva. Eksamipäevad tehakse õppuritele teatavaks hiljemalt  kuu enne eksamisessiooni algust.
5.3.5. Konkreetse aine õpetamissemestri eksamisessioonil sooritatud esimest eksamit nimetatakse põhieksamiks ehk eksamiks. Kõik teised on korduseksamid.
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid  ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
5.3.7. Suurema kuulajaskonna puhul võib eksamisessioonil ette näha mitu eksamipäeva, kusjuures eksamineeritavate jaotamise eksamipäevade vahel korraldab eksaminaator.
5.3.8. Eksamikorralduse määrab õppejõud. Mistahes abivahendeid või õppuri poolt koostatud materjale võib kasutada ainult õppejõu poolt kehtestatud korras. Õppejõul on õigus õppur eksamilt eemaldada, kui viimane kasutab lubamatuid abimaterjale või kaaslaste abi. Eksamihindeks on sel puhul 0 (puudulik).
5.3.9. Suulise eksami või arvestuse tulemus tehakse õppurile teatavaks eksamipäeval.
5.3.10. Õppuril on õigus tutvuda oma kirjaliku eksami tööga ning saada selgitust eksamil tehtud vigade kohta viie tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste teatavakstegemisest.
5.3.11. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

5.4. ARVESTUSED

5.4.1. Arvestus on teadmiste kontrolli või pidevaloomulise sooritatud töö hindamise vorm. Arvestuse eesmärgiks on õpingute käigus omandatud rakendusliku iseloomuga oskuste ja teadmiste hindamine. 
5.4.2. Arvestusi hinnatakse mitteeristava hindamisviisiga.  Arvestuse ning kordusarvestuste läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.
5.4.3. Praktiliste ja arvestustööde arvestamine toimub üldjuhul semestri jooksul hinnatud üksik ülesannete kokkuvõttena. Sellisel juhul fikseerib õppejõud õpisoorituse hindamislehel auditoorse õppetöö viimasel nädalal.. Auditoorse õppetöö viimasel nädalal võib korraldada täiendava arvestustöö või õppuri küsitluse. See võib toimuda ka tunniplaanivälisel ajal. Arvestuste toimumise ajad tehakse teatavaks koos eksamisessiooni ajakavaga.
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö  ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

5.5. KAITSMINE

5.5.1. Praktika lõpparuanne ja lõputöö kuuluvad avalikule kaitsmisele selleks rektori käskkirjaga moodustatud kaitsmiskomisjonide ees.
5.5.2. Praktika lõpparuande koostamise ja kaitsmise kord sätestatakse juhendiga “Praktika korraldamine”.
5.5.3. Lõputöö kaitsmine on sätestatud punktis 5.6.2.

5.6. LÕPETAMINE

5.6.1. Üldsätted
5.6.1.1. Üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” (edaspidi nimetatud “Lõputöö”) hiljemalt semestri punase joone päevaks.
5.6.1.2. Lõputöö koostamisel lähtutakse käesolevas eeskirjas ja Lõputöö koostamise ja kaitsmise protseduuris sätestatust.
5.6.1.3. Üliõpilane valib lõputöö teema ning juhendaja. Juhul, kui juhendaja on väljastpoolt IT Kolledžit määratakse üliõpilasele lõputöö konsultant IT Kolledži õppejõudude hulgast. Juhendaja valiku kooskõlastab üliõpilane õppeprorektoriga.
5.6.1.4. Üliõpilane esitab allkirjastatud ja juhendaja poolt kinnitatud lõputöö kavandi õppeinfosüsteemi kaudu õppeprorektorile hiljemalt akadeemilises kalendris määratud kavandi esitamise tähtajaks. Õppeprorektor kinnitab IT Kolledži-välise juhendaja korral lõputööle konsultandi ja aktsepteerib või lükkab tagasi lõputöö kavandi 5 tööpäeva jooksul alates allkirjastatud kavandi esitamise tähtajast.
5.6.1.5. Üliõpilasele on õppeinfosüsteemis nähtav tema lõputöö kavandi kohta langetatud otsus (kinnitatud või kinnitamata jäetud). Kinnitamata jäetud kavandi esitanud üliõpilasel tuleb edasise tegevuse kooskõlastamiseks pöörduda õppeprorektori poole.
5.6.1.6. Lõputöö teemat võib kuni eelkaitsmiseni põhjendatud vajadusel muuta, kooskõlastades muudatuse õppeprorektoriga.
5.6.2. Lõputööde kaitsmine
5.6.2.1. Lõputööde kaitsmised toimuvad kord semestris akadeemilises kalendris näidatud ajal (kaitsmisperioodil).
5.6.2.2. Lõppkaitsmisele eelneb (2…3 nädalat enne kaitsmist) eelkaitsmine. Kui lõputöö teema on seotud ettevõttepraktikal täidetud  annetega, võib eelkaitsmise ühendada praktika aruande kaitsmisega. Praktikakomisjon täidab siis ka eelkaitsmiskomisjoni  ülesandeid. Üliõpilane esitab hiljemalt 2 tööpäeva enne eelkaitsmiskomisjoni istungite algust lõputöö elektroonsel kujul õppeprorektorile. Tööd tähtajaks mitteesitanud üliõpilased eelkaitsmisnimekirja ei kanta.
5.6.2.3. Eelkaitsmiskomisjon hindab üliõpilase valmisolekut lõppkaitsmiseks ning määrab lõputööle retsensendi, kelle hinnang lõputööle kuulub esitamisele lõppkaitsmisel.
Eelkaitsmisele mõjuva põhjuseta mitteilmunud õppurit kaitsmisele ei lubata ja tal tuleb aine uuesti deklareerida ning vastavalt ka tasuda.
5.6.2.4. Üliõpilane esitab hiljemalt seitsmendal tööpäeval enne kaitsmiskomisjoni istungit õppeosakonda lõputöö ühes kõvakaantega köidetud eksemplaris koos juhendaja arvamusega (vorm “Juhendaja arvamus”) ja õppeprorektorile lõputöö elektroonsel kujul. Õppeprorektor korraldab tööde edastamise eelkaitsmiskomisjoni poolt määratud retsensentidele.
5.6.2.5. Retsensioonid (vorm “Retsensioon”) laekuvad õppeosakonda hiljemalt  kolmandal  tööpäeval enne kaitsmist. Üliõpilasel võimaldatakse retsensiooniga tutvuda.
5.6.2.6. Kaitsmisele pääsemise eeldusteks on
a) eelkaitsmiskomisjoni positiivne otsus töö lõppkaitsmisele suunamise kohta;
b) õppekavajärgsete lõpetamisetingimuste täitmine, va. kaitstud lõputöö;
c) võlgnevuste puudumine Kolledži ees.
5.6.2.7. Eelkaitsmiskomisjoni protokolli põhjal koostab õppeosakond vastava semestri kaitsmisnimistu, lähtudes p. 5.6.2.6. kirjeldatud eelduste täidetusest. Kaitsmisnimistu koos lõputöö teemadega kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt teisel tööpäeval enne lõppkaitsmiskomisjoni istungit. Samaks tähtajaks avaldatakse kaitsmise ajagraafik.
5.6.2.8. Lõputööde kaitsmine on avalik.
5.6.2.9. Kaitsmiskomisjoni töökorraldus kinnitatakse rektori käskkirjaga.
5.6.2.10. Lõputöö hindamisel arvestab kaitsmiskomisjon teema aktuaalsust ja praktilisust, töö struktuuri, kasutatud meetodeid ja materjale, töö vormistamist ja töö tulemust. Kaitsmiskomisjon võtab samuti arvesse üliõpilase esinemisoskust, ettekande ülevaatlikust ja küsimustele vastamist kaitsmisel ning retsensendi ja juhendaja arvamusi. Täpsemad hindamiskriteeriumid on toodud käesoleva eeskirja punktis 5.6.4.2.
5.6.2.11. Lõputööde positiivsel hindamisel kasutatakse punktides 5.1.6.-5.1.12. toodud hindamisskaalat.
Tulemused tehakse teatavaks kaitsmispäeva lõpuks.
5.6.2.12. Üliõpilasel on õigus kahe tööpäeva jooksul (arvates kaitsmistulemuste avaldamisest) vaidlustada kaitsmisprotseduuriga seotud küsimusi vastavasisulises avalduses rektorile, kes lahendab selle ühe nädala jooksul.
5.6.2.13. Lõppkaitsmisele mittelubatud või kaitsmisest loobunud (kaitsmisprotokolli kantakse märge „mitteilmunud“) üliõpilased võivad sama või muudetud teemaga lõputöö teistkordselt deklareerida järgnevatel semestritel.
5.6.2.14. Kaitsmisnimistusse kantud ja kaitsmisele mitteilmunud või lõppkaitsmisel negatiivse hinnangu saanud üliõpilasele kantakse kaitsmisprotokolli märge „mitteilmunud” või tulemus „puudulik“. Sellisel juhul peab üliõpilane registreeruma korduskaitsmisele hiljemalt 2 tööpäeva enne eelkaitsmiste algust ja tasuma  IT Kolledži rektori käskkirjaga kehtestatud korduskaitsmise tasu vastavalt punktile 5.2.7. Tasust on vabastatud mõjuva põhjuse tõttu mitteilmunud üliõpilane, kes peab esitama mitteilmumise põhjendatuse kohta tõendi(d) vastavalt punktile 5.2.4.
Lõppkaitsmisele mitteilmunud või negatiivse hinnangu saanud üliõpilane peab lõputöö teema muutmisel aine uuesti deklareerima.
5.6.2.15. Üliõpilane on kohustatud esitama kaitsmisest loobumise avalduse õppeprorektorile hiljemalt 2 tööpäeva enne eelkaitsmist ning teavitama juhendajat lõputöö kaitsmisest loobumisest.
5.6.3. Juhendamine
5.6.3.1. Õppuril on õigus lõputöö teema valiku ja sõnastuse osas pöörduda konsultatsiooniks IT Kolledži õppejõudude poole.
5.6.3.2. Õppeprorektor kinnitab lõputöö teema ja juhendaja lähtudes võimaluse korral üliõpilase ettepanekust. Lõputöö juhendajal peab olema kõrgharidus ja soovitavalt vähemalt 3-aastane erialase töö kogemus.
5.6.3.3. Juhendaja  anneteks on nõustada üliõpilaste lõputöö teema sõnastamisel, töö struktuuri kavandamisel, käsitletavate probleemide sõnastamisel ning probleemide lahendamiseks vajalike meetodite valikul, kasutatava kirjanduse jm abimaterjali kogumisel. Juhendaja ei ole töö kaasautor.
5.6.3.4. Konsultant on IT Kolledži õppejõud, kes täiendab juhendajat IT Kolledži poolsete lõputööle kehtestatud nõuete täitmise jälgimisel ning nõustab üliõpilast eelkõige töö vormistamisel ning tulemuste sõnastamisel.
5.6.3.5. Üliõpilane annab vastavalt kokkulepitud ajakavale töö käigust aru töö juhendajale ja konsultandile.
5.6.4. Lõputööle esitatavad nõuded
5.6.4.1. Rakenduskõrgharidusastme lõputöö on üliõpilase iseseisev, erialaseid teadmisi süvendav, kutsealaseid vilumusi arendav rakenduslik töö, mis käsitleb mõnd aktuaalset, erialaga  piirduvat teemat, kasutades selleks analüüsi ja töös püstitatud eesmärkide ja probleemide lahendamiseks sobivat metoodikat. Töö peab näitama erialaseid teadmisi, erialainfo tundmist ja kasutamisoskust ning väljatöötatud lahenduse esitamis- ja põhjendamisoskust.
5.6.4.2. Peamisteks hindamiskriteeriumiteks on:
1) teema valik, probleemi(de) ja  annete püstitamine ning töö eesmärk;
2) töö vastavus teemale;
3) teemakohaste materjalide ja töövahendite valik, valiku põhjendatus ja materjalide analüüsiv kasutamine;
4) põhjendatud metoodika olemasolu ja kasutamine;
5) kasutatud andmete käsitlusoskus;
6) autori seisukohtade, järelduste seostatus töö eesmärkide ja tulemusega;
7) tulemuste rakendatavus;
8) lahenduse uudsus ja originaalsus;
9) töö struktuur;
10) viitamise, vormistamise ja keelekasutuse korrektsus, mõistete kasutamise täpsus.
5.6.4.3. Lõputööle kehtivad vormistuslikud nõuded on esitatud “Kirjalike tööde koostamise juhendis”.
5.6.5. Lõpetamise tingimused
5.6.5.1. IT Kolledži lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab üliõpilane täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused:
1) õppekava nõuete täidetus;
2) kogutud ainepunkte minimaalselt 180;
3) kaitstud diplomitöö/lõputöö.
5.6.5.2. Diplom kiitusega (cum laude) antakse lõpetanule, kes kaitses lõputöö hindele “5″ ning kelle keskmine hinne õpingute vältel oli “4,6″ või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantavaid hindeid..
5.6.5.3. Lõpetamise ning lõpudokumendi väljastamise kohta koostatakse rektori käskkiri.
5.6.5.4. Lõpudokumentideks on riiklik diplom, akadeemiline õiend eesti ja inglise keeles (diploma supplement) ning IT Kolledži diplom.
5.6.5.5. Lõpudokumendid vormistab õppeosakond ning need antakse kätte pidulikul lõpuaktusel.

6. ÕPINGUTE PEATAMINE JA KATKESTAMINE

6.1. AKADEEMILINE PUHKUS

6.1.1. Õpinguid IT Kolledžis võib peatada seoses:
1) akadeemilise puhkusega;
2) ajutise siirdumisega teise kõrgkooli.
6.1.2. Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad IT Kolledži üliõpilaste nimekirja.
6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
6.1.4. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:
6.1.4.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
  Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane  meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise  puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.4.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;
 Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.4.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.  Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.4.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest  õpinguaastast.  Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
6.1.5. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.  Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

6.2. EKSMATRIKULEERIMINE

6.2.1. IT Kolledž võib üliõpilase eksmatrikuleerida:
6.2.1.1. seoses õppekava täitmise ja diplomi väljaandmisega;
6.2.1.2. omal soovil isikliku avalduse alusel;
6.2.1.3. seoses õpingute jätkamisega teises kõrgkoolis;
6.2.1.4. pärast ühe eksami või arvestuse kolmekordset mittesooritamist;
6.2.1.5. akadeemilise edasijõudmatuse tõttu, vastavalt punktile 3.1.1.3;
6.2.1.6. õppemaksu tähtajaks tasumata jätmisel;
6.2.1.7. õpingutest mitteosavõtu tõttu, sh. individuaalse õpingukava tähtajaks mitteesitamisel;
6.2.1.8. ebaväärika käitumise tõttu;
6.2.1.9. teovõimetuks tunnistamise korral;
6.2.1.10. üliõpilase surma korral.
6.2.2. Rektor võib üliõpilase eksmatrikuleerida ebaväärika käitumise tõttu, arvestades üliõpilasesinduse hinnangut. Õiguskaitseorganite poolt tuvastatud õigusrikkumise korral on rektoril õigus eksmatrikuleerida üliõpilane ka ilma üliõpilasesinduse soovituseta.
6.2.3. Ebaväärika käitumise,  akadeemilise edasijõudmatuse ja õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu eksmatrikuleeritud endist üliõpilast ei saa ennistada varem, kui ühe aasta möödumisel eksmatrikuleerimisest.
Akadeemilise edasijõudmatuse ja õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu eksmatrikuleeritud endist üliõpilast saab erandkorras ennistada varem, kui ühe aasta möödumisel eksmatrikuleerimisest juhul, kui ta on ennistamise hetkeks oma võlgnevused likvideerinud.

7. AKADEEMILINE LIIKUMINE

7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .
7.2. IT Kolledžis eristatakse IT Kolledži sisest ning IT Kolledži välist akadeemilist liikumist. Akadeemiline liikumine on reguleeritud dokumendiga „IT Kolledži vastuvõtueeskiri“.

8. RAKENDUSSÄTTED

8.1. Käesolev õppekorralduse eeskiri jõustub 10. maist 2007.a. ning tühistab IT Kolledži Nõukogu poolt 25.06.2003.a. kinnitatud õppekorralduse eeskirja.