Praktika

Praktikajuhend

1. Üldsätted
2. Praktika toimumise aeg ja maht
3. Praktikale asumise akadeemilised tingimused
4. Praktika eesmärk
5. Õppuri õigused ja kohustused
6. Nõuded praktikaettevõttele
7. Nõuded tööülesannetele
8. Praktikale asumine
9. Praktikalepingu sõlmimine
10. Praktika aruandlus ja dokumentatsioon
11. Praktika aruannete ja dokumentide esitamise kord. Praktika lõppemine
12. Praktika arvestus
13. Praktika katkestamine
14. Vaidluste lahendamise kord

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Juhendiga “Praktika korraldamine” (edaspidi praktikajuhend) määratakse kindlaks Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi EIK) õppekava osa “Ettevõttepraktika” (edaspidi praktika) täitmiseks ning arvestuseks esitatavad nõudmised, sisu ja eesmärgid vastavalt õppekorralduse eeskirjale.
1.2. Õppuri ja praktikaettevõtte kohustus on tutvuda antud praktikajuhendiga enne praktika algust.
1.3. Praktika on õppekava kohustuslik osa, mis tuleb sooritada enne lõputöö kaitsmist. Praktika võib siduda praktikaettevõtte nõusolekul lõputöö kirjutamisega.
1.4. Praktikaks loetakse kindlaksmääratud ajaperioodi, mille vältel EIK õppur on lepinguliselt seotud ettevõttega, mille juures ta sellel ajaperioodil pidevalt töötab eesmärgiga täita praktikale esitatavad nõudmised ning sooritada arvestus õppekava ainetes “Ettevõttepraktika I ja II”.
1.5. Praktiline töö moodustab õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 30 protsenti. Töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktika moodustab praktilisest tööst vähemalt 50 protsenti.
1.6. Käesoleva praktikajuhendi mõistes on praktikant EIK õppur, kes on asunud praktikale.
1.7. Praktika ajal on õppur kohustatud järgima õppekorralduse eeskirju, eetikakoodeksit ning kinni pidama õppeteenuse lepingust.
1.8. Praktika deklareeritakse semestri punase joone päevaks.
1.9. Praktikat korraldab EIK rektori poolt määratud praktika õppejõud, kes on praktikaettevõttele ja õppurile kontaktisikuks praktikaga seotud küsimustes (edaspidi praktika õppejõud).
1.10. Praktika sooritust hindab EIK praktikakomisjon (edaspidi praktikakomisjon). Praktikakomisjon on 3-liikmeline ning selle koosseis kinnitatakse EIK rektori käskkirjaga üheks kalendriaastaks.
1.11. Muude praktikaga seotud küsimuste üle, mida ei ole käsitletud käesolevas praktikajuhendis, otsustab VÕTA (Varasemate Õpi- ja Töötulemuste Arvestamise) komisjon.

2. PRAKTIKA TOIMUMISE AEG JA MAHT

2.1. Praktika sooritamise aeg ja maht ainepunktides määratakse õppekavaga. Üks ainepunkt (EAP) vastab 26 tunnile.
2.2. Keskmine töökoormus praktika vältel on vähemalt 20 tundi nädalas. Kui keskmine töökoormus nädalas osutub kas tervislikel põhjustel või tööülesannete iseloomust tulenevalt väiksemaks, on praktika õppejõul õigus otsustada erandite üle.

3. PRAKTIKALE ASUMISE AKADEEMILISED TINGIMUSED

3.1. Praktikale asumiseks peab õppur olema immatrikuleeritud või registreeritud EIK õppurite nimekirjas vabaõppurina.
3.2. Õppur võib asuda praktika 50%-le läbimisele, kui ta on oma erialale vastava õppekava raames kogunud vähemalt 120 EAP-d. Praktikaettevõte võib esitada lisatingimusi spetsiifiliste ainete läbimise kohta õppekava raames.
3.3. Õppur võib asuda praktika 100%-le läbimisele, kui ta on oma erialale vastava õppekava raames jõudnud lõpetamisetappi, s.o. läbinud kõik kohustuslikud ained ja kogunud vähemalt 140 EAP.

4. PRAKTIKA EESMÄRK

4.1. Praktika põhieesmärkideks on:

4.1.1. tutvuda erialale iseloomulike tööülesannetega ja töökeskkonnaga, saada üldine ülevaade praktikaettevõttest, sh IT- ja infosüsteemidest ettevõttes ning nende kasutamise ja arenguga seonduvast, ettevõtte rollist ja eesmärkidest, juhtimis- ja administratiivsest struktuurist, sisekorrast, töökorraldusest, meeskonnatöö põhimõtetest, tööülesannetest ja töömeetoditest, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavatest nõuetest, kvaliteedi- ja tööohutusega seotud aspektidest;
4.1.2. osaleda struktuuriüksuste igapäevatöös, koguda meeskonnatöö kogemust ning lahendada erialaseid tööülesandeid;
4.1.3. kinnistada ning rakendada õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel;
4.1.4. arendada analüüsivõimet ning probleemide lahendamise oskust;
4.1.5. tõsta õppuri konkurentsivõimet tööjõuturul.

5. ÕPPURI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

5.1. Õppur on kohustatud:

5.1.1. hoidma kinni tähtaegadest, mis on seotud praktikale asumisega, praktikakohale kandideerimisega ning praktika aruandluse esitamisega;
5.1.2. dokumenteerima praktika kulgu järgides praktikajuhendiga määratud aruandluskohustusi;
5.1.3. informeerima ettevõtte praktika juhendajat koheselt praktika vältel tekkinud probleemidest;
5.1.4. informeerima praktika õppejõudu koheselt, kui praktikalt puudutakse haiguse tõttu või kui praktika käigus tekivad probleemid ja raskused, mis osutuvad ettevõttesiseselt lahendamatuiks ja võivad saada takistuseks praktika edukal sooritamisel.

5.2. Õppuril on õigus osaleda praktikakoha valikul.

6. NÕUDED PRAKTIKAETTEVÕTTELE

6.1. Praktikaettevõtteks sobivad era-, avaliku või mittetulundussektori ettevõtted ja asutused nii sise- kui välismaal, mille suunitlus ja suurus tagavad õppurile praktikavõimaluse vastavalt antud praktikajuhendi nõuetele.

6.2. Praktikaettevõtteks ei sobi vähem kui 5 põhikohaga töötajaga ettevõte.
6.3. Praktikaettevõte peab kindlustama praktikandi tema erialale ja tasemele vastava tööga ning tööks vajalike vahenditega.
6.4. Praktikaettevõte peab praktikandile tagama:

6.4.1. igapäevase juhendamise, määrates ettevõttes praktika juhendaja, kes on praktikandile ja praktika õppejõule kontaktisikuks praktikaga seotud küsimustes, ning kes hindab praktika lõppedes praktikandi tööd;
6.4.2. võimaluse dokumenteerida oma tööd;
6.4.3. vajaliku väljaõppe, kui seda nõuab töö iseloom.

6.5. Praktikaettevõte peab võimaldama praktika õppejõul külastada praktikaettevõtet vähemalt üks kord praktikaperioodil, et saada ülevaade praktikandi tööst kohapeal, tutvuda praktikandi töötingimustega, praktikandi saavutustega praktikaperioodil ja vestelda praktika juhendajaga.

7. NÕUDED TÖÖÜLESANNETELE

7.1. Praktika tööülesanded peavad vastama õppekava raames läbitud eriala spetsiifikale.
7.2. Praktikaks sobivad töövaldkonnad on:

7.2.1. IT- ja infosüsteemid;
7.2.2. tarkvara;
7.2.3. andmebaasid;
7.2.4. arvuti- ja andmesidevõrgud;
7.2.5. andmeturve.

7.3. IT süsteemide arenduse õppekava õppur peab omandama süvendatud kogemusi, mida peab olema võimalik tõendada, vähemalt kahel teemal järgnevast loetelust:

7.3.1. andmebaasi arendusprojektis osalemine;
7.3.2. infosüsteemi arendusprojektis osalemine;
7.3.3. tarkvara arendusprojektis osalemine;
7.3.4. veebirakenduse arendusprojektis osalemine;
7.3.5. hajussüsteemi projekteerimine ja ehitamine;
7.3.6. reaalajasüsteemi projekteerimine ja ehitamine;
7.3.7. muu IT-süsteemide arenduse eriala õppekava raames läbitud õppeaine teemal.

7.4. IT süsteemide administreerimise õppekava õppur peab omandama süvendatud kogemusi, mida peab olema võimalik tõendada, vähemalt kahel teemal järgnevast loetelust:

7.4.1. võrgu administreerimine;
7.4.2. kontoritarkvara konfigureerimine;
7.4.3. operatsioonisüsteemi administreerimine;
7.4.4. andmebaasisüsteemi administreerimine;
7.4.5. sidesüsteemi administreerimine;
7.4.6. IT-süsteemi tugi ettevõttes;
7.4.7. andmeturve;
7.4.8. muu IT-süsteemide administreerimise eriala õppekava raames läbitud õppeaine teemal.

7.5.  Infosüsteemide analüüsi õppekava õppur peab omandama süvendatud kogemusi, mida peab olema võimalik tõendada, vähemalt kahel teemal järgnevast loetelust:

7.5.1. äriinfosüsteemide väljatöötamises osalemine;
7.5.2. äriinfosüsteemide rakenduste või teenuste väljatöötamises osalemine;
7.5.3. rakenduste integreerimine;
7.5.4. süsteemiarhitektuuri loomises osalemine;
7.5.5. andmesüsteemide projekteerimises osalemine;
7.5.6. süsteemi analüüsimine;
7.5.7. muu Infosüsteemide analüüsi eriala õppekava raames läbitud õppeaine teemal.

7.6. Tehnosuhtluse õppekava õppur peab omandama süvendatud kogemusi, mida peab olema võimalik tõendada, vähemalt kahel teemal järgnevast loetelust:

7.6.1. toodete kasutusjuhendite kirjutamine ja tõlkimine;
7.6.2. tootekataloogide kirjutamine ja tõlkimine;
7.6.3. tehniliste tekstide kirjutamine ja tõlkimine;
7.6.4. veebilehe kasutajaliidese kujundamine;
7.6.5. reklaammaterjalide koostamine;
7.6.6. kasutajaliidese disainimine ja lokaliseerimine;
7.6.7. äri- ja IT protsesside integreerimine;
7.6.8. hankedokumentatsioonide ja pakkumiste koostamine ettevõttes;
7.6.9. spetsiifilise IT-terminoloogia ja -sisu vahendamine, esitlemine, koolitamine teenuste kasutajatele (support, helpdesk);
7.6.10. muu Tehnosuhtluse eriala õppekava raames läbitud õppeaine teemal.

7.7. Õppuri konkreetsed tööülesanded sõltuvad praktikaettevõtte spetsiifikast. Võimalikud kõrvalekalded ja erandid peavad olema enne praktikale asumist kirjalikult kokku lepitud praktika õppejõuga.
7.8. Tööülesanded peavad sobima töökogemuseta õppuri tasemele.
7.9. Praktikana ei arvestata bürootööd ega rutiinseid töid (näit. arvutioperaatori töö, andmesisestus, arvutite müük, töö montaažiliinil).

8. PRAKTIKALE ASUMINE

8.1. Praktikakoha valib reeglina õppur. Praktika õppejõud on praktikakoha valikul nõuandja, selgitades ja täpsustades nõudeid tegevusalale ja tööülesannetele. Vajadusel abistab praktika õppejõud õppurit praktikakoha leidmisel, informeerides õppurit vabadest praktikakohtadest ning nõustades õppurit praktikakohale kandideerimisel.
8.2. Kui õppur vajab abi praktikakoha leidmisel, peab ta hiljemalt 3 kuud enne soovitud praktika alguskuupäeva sellest teavitama praktika õppejõudu. EIK ei taga õppurile vaba praktikakohta ning soovitud kuupäevast praktikale asumise võimalust, kui õppuri ei ole esitatud tähtajast kinni pidanud.
8.3. Reeglina sooritatakse praktika kogu ulatuses ühes kuni kahes praktikaettevõttes. Erandite üle otsustab praktika õppejõud.
8.4. Hiljemalt 1 kuu enne praktikale asumist peab õppur pöörduma praktika õppejõu poole kinnituse saamiseks praktikakoha vastavusest praktikajuhendiga esitatud nõuetele.

8.4.1. Praktikaettevõte täidab ja allkirjastab selleks praktikakoha kirjelduse, milles on märgitud ettevõtte nimi, praktika toimumise asukoht, ettevõtte põhitegevusala, töövaldkond või töövaldkonnad, tööülesannete lühikirjeldus, praktikandile esitatavad nõudmised, vajalikud oskused, praktika toimumise aeg ja kestus, koormus nädalas, soovitav praktika alustamise ja lõpetamise kuupäev ning muu vajalik info praktikakoha kohta.

8.5. Praktika õppejõud otsustab praktikakoha sobivuse üle ning väljastab õppurile 10 tööpäeva jooksul arvates praktikakoha kirjelduse saamisest kirjaliku kinnituse praktikakoha vastavusest praktikajuhendiga esitatud nõuetele.
8.6. Praktika õppejõud võib anda negatiivse hinnangu praktikakoha sobivusele, kui praktika kestus, tööülesanded või ettevõte ei vasta nõuetele.

9. PRAKTIKALEPINGU SÕLMIMINE

9.1. Enne praktika algust sõlmivad EIK ning praktikaettevõte praktikalepingu, milles reguleeritakse poolte omavahelised suhted praktika korraldamisel. Lepingus märgitakse praktika alustamise ja lõpetamise aeg, kestus, praktika toimumise koht ja aadress, praktika tööülesannete kirjeldus lähtuvalt EIK õppekavast, ettevõtte praktika juhendaja ning EIK poolse praktika õppejõu nimi ja kontaktandmed, poolte õigused ja kohustused, lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord, vaidluste lahendamise kord. Praktikajuhend on praktikalepingu kohustuslik lisa.
9.2. Kui ettevõtte seab turvalisuse nõuetest ja autoriõigusest lähtuvaid piiranguid aruandluses kajastuvate ja aruandlusele lisatavate, käesoleva juhendi punktis 10.2.3 nimetatud tehnilise dokumentatsiooni materjalide sisule ja hulgale, on praktikaettevõte kohustatud sellest informeerima praktika õppejõudu enne praktikalepingu sõlmimist.
9.3. Käesoleva juhendi punktis 8.5 nimetatud EIK poolse kinnitusega praktikakoha sobivuse kohta ja punktis 9.1 nimetatud praktikalepingu sõlmimisega tagatakse õppurile võimalus asuda praktikale ning kindlustatakse õppur tema tasemele vastava ja mõtteka tööga ning luuakse eeldused edukaks praktika läbimiseks.

10. PRAKTIKA ARUANDLUS JA DOKUMENTATSIOON

10.1. Praktika jooksul tehtav töö dokumenteeritakse vastavalt praktikaettevõttes kehtestatud korrale.
10.2. Praktika sooritusi dokumenteerivad ja tõendavad nädalaaruanded, praktika vahearuanne ja lõpparuanne ning neile lisatud käesoleva juhendi punktis 10.2.3 nimetatud tehnilise dokumentatsiooni materjalid. Vahearuandele, mis esitatakse punkti 3.2 järgse kuni 50% praktika läbimise järel, rakendatakse lõpparuande nõudeid.

10.2.1. Nädalaaruande eesmärk on vahekokkuvõtete tegemine, võimaldades praktika õppejõule tööprotsessist adekvaatse ülevaate. Nädalaaruandes antakse ülevaade praktikanädala jooksul lahendatud tööülesannetest ning tulemustest, praktikandi osaluse määrast meeskonnatöös ja kirjeldatakse lühidalt saadud kogemust, pöörates tähelepanu sellistele tööülesannetega seotud aspektidele nagu tähtajad, kvaliteet, riskid.

10.2.2. Lõpparuande eesmärk on anda kokkuvõtlik ülevaade praktikast ning hinnata saadud kogemust. Lõpparuandes kirjeldatakse projekte, milles praktika käigus osaleti ning tööülesandeid, mida praktika käigus lahendati, kirjeldatakse töömeetodeid, tööülesannete täitmiseks vajaläinud ressursse, analüüsitakse töö tulemust; antakse ülevaade praktikaettevõttest, sealhulgas ettevõtte IT süsteemidest, analüüsitakse ettevõtte sobivust praktikaettevõtteks; analüüsitakse isiklikku praktika sooritust, sh rakendatud akadeemilisi oskusi ja olemasolevate oskuste arengut praktika käigus ning antakse hinnang praktikakogemusele ja praktika juhendamisele. Lõpparuanne peab olema vormistatud vastavalt ITK kirjalike tööde vormistamise nõuetele ning kinnitatud praktika juhendaja allkirjaga.

10.2.3. Nädalaaruandele ja lõpparuandele lisatavad tehnilise dokumentatsiooni materjalid on skriptid, ekraaninopped, spetsifikatsioonid, listingud, testplaanid, programmikood, jms materjalid, millele praktikaettevõte ei ole seadnud piiranguid.

10.3. Praktika aruandlusega ja dokumentatsiooniga seotud küsimustes nõustab ning juhendab õppurit praktika õppejõud.
10.4. Praktika aruandluses ja dokumentatsioonis kajastatavad andmed ja järeldused on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele kolmandatele, praktikaga mitteseotud isikutele.

11. PRAKTIKA ARUANNETE JA DOKUMENTIDE ESITAMISE KORD. PRAKTIKA LÕPPEMINE

11.1.Praktika vältel on õppur kohustatud esitama praktika õppejõule iga läbitud 40 tunnise tööbloki kohta nädalaaruande. Nädalaaruanne esitatakse mitte hiljem kui 3 tööpäeva peale tööbloki läbimist.
11.2.Hiljemalt 7 tööpäeva peale praktika lõppemist esitab praktikaettevõte praktika õppejõule allkirjastatud hinnangu praktikandi soorituste kohta praktika perioodil, kus on ära märgitud projektid, milles praktikant osales, praktikandi osa nendes projektides, hinnang praktikandi sooritusele, erialastele teadmistele ja oskustele, puudutud päevade, sh puhkuse, haiguse ja põhjuseta puudutud päevade hulk.
11.3.Hiljemalt 7 tööpäeva peale praktika lõppemist esitab õppur praktika õppejõule lõpparuande koos lisatud materjalidega.
11.4.Kui praktika arvestust taotletakse käesoleva juhendi punkti 12.8.1. või 12.8.2. kohaselt, esitab õppur praktika õppejõule nõutud dokumendid hiljemalt 10 tööpäeva enne hindamist.
11.5.Praktika õppejõud registreerib esitatud aruanded ja dokumendid, kontrollib nende vastavust nõuetele ning esitab need praktikakomisjonile hinnangu andmiseks.
11.6.Kui aruannetes või dokumentides esineb tõsiseid puudujääke on praktika õppejõul õigus esitatud aruanded või dokumendid puudujääkide kõrvaldamiseks osaliselt või täies mahus tagastada, seades õppurile tähtaja kuni 1 nädal puudujääkide kõrvaldamiseks.

12. PRAKTIKA ARVESTUS

12.1. Praktika lõpparvestus on hindeline, vahearvestus on mittehindeline.
12.2. Praktika lõpparuannet kaitstakse praktikakomisjoni ees EIK poolt kinnitatud ajal ja korras.
12.3. Praktika komisjon fikseerib kaitsmisprotokollis arvestuse sooritamise tulemuse ja esitab kaitsmisprotokolli õppeosakonda. Tulemused tehakse teatavaks kaitsmispäeva lõpuks.
12.4. Praktika lõpparuande kaitsmisele mitteilmumisel tehakse protokolli üliõpilase kohta märge “mitteilmunud”.
12.5. Üliõpilasel on õigus kahe tööpäeva jooksul (arvates kaitsmistulemuste avaldamisest) vaidlustada kaitsmisprotseduuriga seotud küsimusi apellatsiooni-kaebuses rektorile, kes lahendab selle ühe nädala jooksul.
12.6. Praktika lõpparuande kaitsmisest loobumine mõjuva põhjuseta võrdsustatakse negatiivse tulemusega.
12.7. Negatiivse tulemuse puhul on praktika korduskaitsmine võimalik kahe semestri jooksul. Mõjuvatel põhjustel ettenähtud ajaks mitteilmunud üliõpilane võib komisjoni esimehe loal kaitsta praktika lõpparuannet komisjoni töötamise perioodil.
Korduskaitsmiste tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga.
12.8. Praktikana võidakse arvestada ka üliõpilase eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust:

12.8.1. aine Ettevõttepraktika I puhul võidakse arvestada eelnevat praktika sooritust omandatud kutse- või kõrghariduse tasemel, kui omandatud hariduse sisu ühtib õppekavaga. Aine Ettevõttepraktika II puhul eelnevate õpitulemuste arvestamist ei kohaldata.Tunnustamiseks esitab õppur VÕTA komisjonile vormikohase taotluse ja nõutud dokumendid VÕTA komisjonile. Otsus praktika eelneva soorituse tunnustamise kohta peab olema saadud hiljemalt semestri punase joone päevaks. Aine ületoomise tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga.

12.8.2. aine Ettevõttepraktika I puhul võidakse arvestada eelnevat erialast töökogemust, mille sisu ühtib käesoleva juhendi punktis 7 loetelus toodule. Erialase töökogemuse tunnustamise korral aines Ettevõttepraktika I kohaldatakse erialase töökogemuse tunnustamist ka aine Praktikatutvustus puhul.

12.8.3. aine Ettevõttepraktika II puhul võidakse arvestada eelnevat erialast töökogemust, mille sisu ühtib käesoleva juhendi punktis 7 loetelus toodule. Erialase töökogemuse tunnustamise korral aines Ettevõttepraktika II võimaldatakse praktika läbimine lihtmenetluse korras. Praktika läbimiseks lihtmenetluse korras ja arvestuseks on vajalik:

a) õppuri vormikohane taotlus VÕTA komisjonile;
b) tööandja tõend, mis tõendab, et isik töötab erialal ja omab erialasel tööl täistööajaga vähemalt aastast tööstaaži. Tõendis peab olema toodud ka väljavõte isiku ametijuhendist, mis kirjeldab võimalikult täpselt isiku tööülesandeid antud ametikohal;
c) praktika lõpparuande vormikohane koostamine;
d) praktika lõpparuande nõuetekohane esitamine;
e) praktika lõpparuande kaitsmine.

12.9. Praktika lõpparuande koostamine toimub vastavalt Praktika lõpparuande koostamise juhendile, esitamine käesoleva juhendi punkti 11.4. kohaselt ja kaitsmine toimub vastavalt käesoleva juhendi punktidele 12.1.-12.7.

12.10. Praktika lihtmenetluse tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga.

13. PRAKTIKA KATKESTAMINE

13.1. Praktika katkestamine on võimalik ainult praktika õppejõu nõusolekul, kui:

13.1.1. praktikaettevõte rikub praktikalepingu tingimusi;

13.1.2. praktikaettevõtte ja õppuri vahel tekkib praktika vältel lahendamatu konflikt ning praktikant peab lahkuma. Sel juhul võib õppur praktikaettevõtet vahetada ja praktikat jätkata tingimusel, et õppur leiab sobiva praktikaettevõtte ja asub praktikakohale hiljemalt 1 kuu jooksul alates praktika katkemisest.

13.2. Käesoleva juhendi punktides 13.1.1 ja 13.1.2 nimetatud juhtudel arvestatakse praktika sooritamist aruandlusega tõendatavas mahus.

14. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD

14.1. Praktika käigus tekkinud vaidlused püüab õppur kõigepealt lahendada vestluses praktika juhendajaga ning vajadusel praktika õppejõuga.

14.2. Lahendamata vaidlusalused küsimused praktika sooritamise arvestamisel lahendab praktikakomisjon.

Kinnitatud ITK Nõukogus 08.05.2002
Muudetud ITK Nõukogus 05.11.2002
Muudetud ITK Nõukogus 11.02.2003
Muudetud ITK Nõukogus21.08.2003
 Muudetud ITK Nõukogus 26.09.2003
Muudetud ITK Nõukogus 28.03.2005
Muudetud ITK Nõukogus 04.04.2006
Muudetud ITK Nõukogus 06.11.2007