Praktika lõpparuanne

 

Lõpparuande eesmärgiks on anda kokkuvõtlik ülevaade praktikast, sh analüüsida praktikal täidetud ülesandeid, rakendatud akadeemilisi teadmisi ja praktilisi oskusi ning kajastada kogemusest õpitut. Lõpparuandes kirjeldatakse projekte, milles praktika käigus osaleti ning tööülesandeid, mida praktika käigus lahendati, kirjeldatakse töömeetodeid, analüüsitakse töö tulemust; antakse ülevaade ettevõtte IT süsteemidest, analüüsitakse ettevõtte sobivust praktikaettevõtteks.

Aruandes peaks kajastuma üliõpilase võime:

  • sihipäraselt kasutada oma erialaseid teadmisi ja oskusi;
  • erialaseid tulemusi korrektselt ja selgelt vormistada ning esitada.

Praktikaaruande põhiosas tuuakse ära kõik oluline, alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste ja tulemuste esitamiseni. Probleemide käsitlemine aruande põhiosas peab olema võimalikult terviklik ja süsteemne. Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, milles peab selguma praktikandi arvamused ja seisukohad tulemuste kohta.

Aruande põhiosa peatükid ja nende allosad peavad olema sisuliselt ja loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama terviku.Tööst parema, selgema ülevaate saamiseks liigendatakse aruande põhiosa tekst alapeatükkideks. Aruande põhiosas peaks kindlasti kajastuma:

  • Praktikaettevõtte üldiseloomustus praktika ülesannetest lähtuvalt (ettevõtte tegevusalad, ettevõtte juhtimisstruktuur, IT kasutamine ettevõttes, sellest tulenev efekt tootmisprotsessis või klienditeeninduses, töötajate IT-alased oskused ja koolitus, ettevõtte IT-süsteemide kirjeldus ja analüüs, ettevõtte sobivus praktikakohana);
  • Ülevaade praktika projektidest ja tööülesannetest (töö sisu ja kirjeldus, kasutatud töömeetodid,töökoormus, töötulemus, kvaliteediaspektid, riskid, põhilised probleemid tööülesannete lahendamisel);
  • Praktika soorituse analüüs (tööülesannete sooritamiseks vajaminevad oskused, võimed, isiksuseomadused, milles seisnes praktikandi roll, kuidas õpitu oli/ei olnud rakendatav, olemasolevate oskuste areng praktika käigus, vajadus spetsiaalse väljaõppe järgi, isiklikud tugevad ja nõrgad küljed, mis selgusid praktika käigus);
  • Hinnang praktikale ja tööülesannetele (tulemused, praktika juhendamine, suhtumine praktikanti ja praktikandi töösse ettevõttes, põhilised probleemid, kitsaskohad, võimalikud soovitavad muutused praktikantide töö korraldamisel, võimalikud soovitavad muudatused IT Kolledži praktikakorralduses).

 

Kui praktika on läbitud kahes osas ehk erinevates ettevõtetes, siis lõpparuandes tuleks alguses lühidalt mainida, kus toimus esimene praktika osa, mis ülesandeid seal sooritati ja millised olid üldised tulemused. Võimalusel võib lisada ka võrdluse ettevõtete ja nendest saadud erinevate teadmiste/kogemuste kokkuvõtte.

Lihtmenetlusega praktika läbinud õppurid kajastavad lõpparuandes tegevusi/tööülesandeid, mida täideti praktikaperioodi hetkel. Tööülesanded, mida täideti enne praktikaperioodi algust, kajastatakse aruandes ainult põhjendatud juhtudel ja eelneval kokkuleppel praktika spetsialistiga.

Lõpparuanne koos juhendaja hinnanguga esitatakse praktika spetsialistile  hiljemalt 7. tööpäeval enne praktikakomisjonide istungite algust.

Lõpparuanne peab olema vormistatud vastavalt EIK_kirjaliketööde_koostamise_vormistamise_juhend nõuetele ja soovitavalt allkirjastatud juhendaja allkirjaga (digitaalselt). Aruande orienteeruv maht on 15 lehekülge.

Lõpparuande olulisemad vormistusreeglid:

  • tiitellehel märgi kindlasti: kooli nimi, tudengi nimi, ettevõtte nimi, kus praktika sooritati, õppekava, juhendaja nimi, asukoht ja kuupäev. Lihtemenetlejad toovad juba tiitellehel välja, et praktika sooritati lihtmenetluse käigus;
  • nummerdatud sisukord koos leheküljenumbritega (lk. nr-d ka sisu lehtedel);
  • sissejuhatus ja kokkuvõte;
  • kasutatud kirjanduse loetelu;
  • teksti stiil peab olema umbisikulises kõneviisis ehk ei ole sobilik kasutada “mina vormi” (kasuta kas: aruande koostaja, praktikant, töö autor jne)