IT Kolledž – mitte vaid patsiga poistele ega ka tavaline trend

ERIK EHASOO
IT Kolledži tudeng, ettevõtja
IT süsteemide arendus, 1. kursus

Lõpetasin Tallinna Ülikooli, kui tööga seoses tuli idee minna õppima IT-d ning loomulikult esimeseks valikuks selle tarvis oli Eesti suurim infotehnoloogia valdkonnale keskendunud kõrgkool IT Kolledž. Kuigi reaalteadustega polnud varem tõsisemalt kokku puutunud ning keskkooli ajast polnud isegi ette näidata matemaatika eksamit, õnnestus siiski edukalt sisse saada ning suunamuutusega algust teha.

Minu üllatuseks olid paljud minu kaastudengid samuti varem õppinud mõnda muud eriala või töötanud mõnes teises valdkonnas. Ka tüdrukuid on iga aastaga aina enam ning võin julgelt väita, et IT-inimese stereotüüp hakkab kaduma – IT ei ole enam vaid patsiga poistele. IT Kolledž on seda mõistnud ning õpet alustatakse algusest – puudub igasugune eeldus eelnevate teadmiste või oskuste kohta – kui on olemas valmidus ja motivatsioon pingutada, saab igaüks oma eriala selgeks. Vastu on tuldud ka neile, kes soovivad uut haridust omandada näiteks põhitöö kõrvalt – sobiva õppevormi kaugõppest eksternõppeni leiab vastavalt oma vajadustele iga huviline.

IT – kas järjekordne mööduv trend?

Kui mainisin ühele tuttavale, et läksin IT-d õppima, kuulsin vastuseks: „Aa, lähed ka trendiga kaasa…“. See pani mind mõtlema – mäletan omast käest vähemalt kolme haridustrendi puhangut ja langust: ajakirjandus, juura ning majandus/ärijuhtimine. Kui võrrelda neid erialasid IT eriala tõusva trendiga, siis ilmneb üks suur erinevus – kõikides nendes valdkondades on Eestis selgelt piiratud hulk töökohti. Ehk, kui meie haridussüsteem loob juurde tuhandeid ajakirjanikke, juriste või majandusinimesi, siis võib peagi ette tulla (ja on mitmes valdkonnas ka tulnud) töökohtade puudus, mis omakorda sunnib paljusid eriala vahetama või halvemal juhul riigist lahkuma.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu andmeil on aga Eesti IT-sektoris puudu ligi 14 000 IT-spetsialisti ning kui täna need inimesed ka leitaks, kasvaks vajadus uute IT-inimeste järgi veelgi kiiremini, sest mitmed globaalsed IT-ettevõtted on pidanud Eestis oma tegevust kokku tõmbama suure tööjõu puuduse tõttu. Mitte üheski teises valdkonnas pole kunagi varem olnud nii suurt defitsiiti haritud spetsialistide järele.

Suurt vajadust haritud IT-spetsialistide järele tõestab ka IT Kolledži lõpetanute edasine käekäik – 2012. aastal IT Kolledži vilistlaste seas läbi viidud uuringu kohaselt kasutab tervelt 99% lõpetanutest omandatud teadmisi oma töökohal ning mitte ükski vastanutest ei otsinud uuringu hetkel töökohta.

Kuigi algus ei ole lihtne, võin tänaseks julgelt öelda, et kui juba mina saan sellega hakkama, saavad ka teised, kel piisavalt motivatsiooni ja pealehakkamist! Lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud IT Kolledži haridusele olen avastanud koolis suurepärase õhkkonna, mõnusa kollektiivi ja vägagi mitmekülgse üliõpilaskonna. Esimene aasta koolis on andnud ka piisavalt inspiratsiooni, et praktiseerida oma teadmisi tööalaselt mobiili rakenduste valdkonnas.

Artikkel ilmus 30. mail 2013 Postimehe lisas ”Rakenduskõrgkoolide eri“

• Tweet