English
Põhikiri
Eesti Infotehnoloogia Kolledži põhikiri
1. Üldsätted
2. Juhtimine
3. Struktuur
4. Liikmeskond
5. Õppekorraldus
6. Üliõpilasesindus
7. Vara ja finantseerimine
8. Aruandlus, järelvalve ja kontroll
9. Põhikirja muutmine
10. Tegevuse lõpetamine
1.1. Infotehnoloogia Kolledž (edaspidi Kolledž) on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (edaspidi Sihtasutus) poolt hallatav rakenduskõrgkool.
1.2. Kolledži nimi on:
1.2.1. eesti keeles Eesti Infotehnoloogia Kolledž;
1.2.2. inglise keeles The Estonian Information Technology College.
1.3. Kolledži asukoht on Tallinn.
1.4. Kolledži õppe- ja asjaajamiskeel:
1.4.1. Kolledži õppekeeled on eesti ja inglise keel;
1.4.2. Kolledži asjaajamiskeel on eesti keel.
1.5. Kolledž tegutseb erakooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse, ülikooliseaduse, käesoleva põhikirja ja teiste õigusaktide alusel.
1.6. Kolledžil on oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve.
1.7. Kolledži põhitegevuseks on informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis rakendusliku kõrgharidusõppe läbiviimine ja vastava diplomi väljaandmine, lisaks rakenduslike uuringute läbiviimine ning täiendusõppe korraldamine infotehnoloogia valdkonnas.
1.8. Kolledž:
1.8.1. loob oma liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakenduslike uuringute algatamiseks ja läbiviimiseks ning arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
1.8.2. arendab Kolledži taristut, hangib, täiendab ja uuendab õppetööks, rakenduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke vahendeid ja loob liikmeskonnale kaasaaegsed töö- ja olmetingimused;
1.8.3. arendab koostööd teiste õppe- ja teadusasutustega ning organisatsioonide ja firmadega Eestis ja välisriikides;
1.8.4. korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi infotehnoloogia ja sellega seotud valdkondades;
1.8.5. korraldab infotehnoloogia-alaste õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks;
1.8.6. loob oma liikmeskonnale võimalused isiksuse mitmekülgseks arendamiseks;
1.8.7. osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid käesolevas põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras;
1.8.8. võtab osa Eesti hariduspoliitika kujundamisest.
2.1. Rektor
2.1.1. Kolledžit juhib rektor. Rektor kannab vastutust Kolledži üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
2.1.2. Rektor:
2.1.2.1. teostab oma pädevuse piirides Kolledžis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2.1.2.2. esindab Kolledžit seaduse, käesoleva põhikirja ja Sihtasutuse juhatuse poolt antud volituste piirides;
2.1.2.3. võib volitada teisi Kolledži töötajaid tegema Kolledži nimel tehinguid talle käesoleva põhikirjaga ja Sihtasutuse juhatuse poolt antud volituste piirides;
2.1.2.4. kinnitab käskkirjaga Kolledži sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad;
2.1.2.5. kinnitab käskkirjaga Kolledži struktuuriüksuste põhimäärused;
2.1.2.6. tagab õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse;
2.1.2.7. tagab Kolledži eelarveprojekti ja finantseerimistaotluste koostamise;
2.1.2.8. kinnitab Kolledži eelarve peale selle kooskõlastamist Kolledži Nõukogus (edaspidi Nõukogus) ja Sihtasutuse juhatusega;
2.1.2.9. otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
2.1.2.10. tagab Kolledži eelarve täitmise;
2.1.2.11. käsutab Kolledži rahalisi vahendeid seaduse ning käesoleva põhikirja ja Sihtasutuse juhatuse poolt antud volituste ulatuses;
2.1.2.12. on aruandekohustuslik Nõukogu ja Sihtasutuse juhatuse ees;
2.1.2.13. esitab Nõukogule kord kuue kuu jooksul ülevaate Kolledži õppetegevusest ja majanduslikust seisundist;
2.1.2.14. immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib Kolledži üliõpilasi;
2.1.2.15. kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu vabale ametikohale;
2.1.2.16. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid Kolledži töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid;
2.1.2.17. nimetab ametisse prorektori(d);
2.1.2.18. juhatab Nõukogu tegevust;
2.1.2.19. tagab Nõukogu otsuste täitmise;
2.1.2.20. täidab Sihtasutuse juhatuse korraldusi ning teisi seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid ülesandeid;
2.1.2.21. annab oma pädevuse piires välja käskkirju, mis on Kolledži liikmeskonnale täitmiseks kohustuslikud.
2.1.3. Rektor valitakse avalikul konkursil Sihtasutuse nõukogu poolt kehtestatud korras viieks aastaks. Sihtasutuse juhatuse esimees sõlmib, muudab ja lõpetab rektoriga töölepingu.
2.1.4. Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust juhul, kui rektor süüliselt rikub seadust või käesolevat põhikirja, ei tule toime oma töökohustuste täitmisega või ei suuda tagada Kolledži ülesannete täitmist.
2.1.5. Vähemalt üks kolmandik Nõukogu liikmetest peab esitama ühisavalduse, et tõstatada rektorile umbusalduse avaldamise küsimus. Küsimuse arutamiseks valib Nõukogu ajutise esimehe.
2.1.6. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab Nõukogu salajasel hääletamisel vähemalt kahe kolmandikulise häälteenamusega.
2.1.7. Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb Nõukogu Sihtasutuse nõukogule ettepaneku rektori töölepingu lõpetamise otsustamiseks.
2.2. Nõukogu
2.2.1. Kolledži kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.
2.2.2. Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, õppejõudude esindajad, üliõpilaskonna esindajad ja Sihtasutuse esindaja.
2.2.3. Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate arvu määrab rektor.
2.2.4. Nõukogu esimees on rektor.
2.2.5. Nõukogu:
2.2.5.1. teeb Sihtasutuse nõukogule ettepanekuid käesoleva põhikirja muutmise ja täiendamise algatamiseks;
2.2.5.2. kinnitab Kolledži strateegia, mis vormistatakse iga viie aasta tagant koostatavas arengukavas;
2.2.5.3. kinnitab Kolledži õppekorralduse eeskirja ja teisi õppekorraldust puudutavaid eeskirju ja juhendeid;
2.2.5.4. kinnitab Kolledži uued õppekavad ja muudatused õppekavades;
2.2.5.5. valib Kolledži korralised õppejõud;
2.2.5.6. kinnitab Kolledži üliõpilaskonna põhikirja;
2.2.5.7. teeb ettepanekuid eelarveliste ja omavahendite kasutamise korra kohta;
2.2.5.8. otsustab õppe- ja teadustöö üldküsimusi;
2.2.5.9. kuulab ära ja avaldab seisukoha rektori, prorektorite ning komisjonide või organite tegevuse aruannete suhtes;
2.2.5.10. võib moodustada komisjone ja töörühmi;
2.2.5.11. võib avaldada rektorile umbusaldust;
2.2.5.12. lahendab teisi küsimusi, mis rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhikirjaga kuuluvad Nõukogu pädevusse.
2.2.6. Nõukogu liikmete valimine:
2.2.7. Õppejõudude esindajaks võib Nõukogusse kandideerida Kolledži korraline õppejõud. Õppejõudude esindajate Nõukogusse valimise korra kehtestab rektor.
2.2.8. Rektor korraldab õppejõudude esindajate Nõukogusse valimised iga kolmanda aasta juunikuus. Korraliselt valitud Nõukogu liikmete volitused algavad 1. septembrist ja kestus on kolm aastat.
2.2.9. Üliõpilaste esindaja(d) nimetab üliõpilasesindus õppeaastaks. Sihtasutuse esindaja nimetab Sihtasutuse nõukogu.
2.2.10. Nõukogu liikme nimetanud organil on õigus kutsuda Nõukogu liige tagasi enne Nõukogu liikme volituste tähtaja möödumist, kui Nõukogu liikme tegevus on vastuolus Kolledži tegevuse eesmärkidega või kui Nõukogu liige ei ole võimeline oma tööd tegema või kui Nõukogu liige avaldab mõjuval põhjusel soovi tagasi astumiseks.
2.2.11. Nõukogu liikme Kolledžist eemalviibimisel kauem kui üks semester või tema töölepingu peatamisel, asendab Nõukogu liiget asendusliige, kelle määrab vastava liikme nimetanud organ.
2.2.12. Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised.
2.2.13. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas Nõukogu poolt kinnitatud ajakava alusel.
2.2.14. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul prorektor.
2.2.15. Erakorraline istung kutsutakse kokku Sihtasutuse juhatuse, rektori või vähemalt ühe kolmandiku Nõukogu liikmete nõudmisel.
2.2.16. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled Nõukogu liikmed.
2.2.17. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu otsusele kirjutab alla Nõukogu esimees, tema äraolekul prorektor.
2.2.18. Nõukogu otsusega mittenõustumisel kirjutab Nõukogu esimees otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse ja/või Nõukogu liikme eriarvamuse.
2.2.19. Rektor võib Nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.
2.2.20. Nõukogu istungeid protokollib Nõukogu esimehe poolt määratud isik.
2.3. Prorektor
2.3.1. Prorektor juhib rektori määratud tegevusvaldkondi ning asendab rektorit tema äraolekul vastavalt rektorilt saadud volitustele.
2.3.2. Prorektor vastutab oma tegevusvaldkonna eest ning annab aru rektorile ja Nõukogule.
2.3.3. Prorektor esindab Kolledžit suhetes kolmandate isikutega rektorilt saadud volituste alusel.
2.4. Nõunike kogu
2.4.1. Nõunike kogu on EIK’i ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille moodustamise alused, töökorra, liikmete arvu, nende nimetamise korra ja volituste kestuse kinnitab Sihtasutuse nõukogu.
3.1. Kolledži struktuur jaguneb akadeemiliseks struktuuriks ja tugistruktuuriks.
3.2. Akadeemiline struktuur
3.2.1. Akadeemilist struktuuri juhib rektor.
3.2.2. Kolledži akadeemilise struktuuri ülesandeks on Kolledži eesmärgile suunatud õppe-, teadus- ja arendustegevus.
3.2.3. Kolledži akadeemilise struktuuri üksused moodustatakse, nende tegevus peatatakse ja lõpetatakse rektori käskkirjaga.
3.2.4. Akadeemilise struktuuri osakonna juhataja on aruandekohustuslik rektori ees.
3.3. Tugistruktuur
3.3.1. Tugistruktuuri juhib vastavalt valdkonnale struktuurüksuse juht või rektor või Sihtasutuse juhatus.
3.3.2. Tugistruktuuri ülesandeks on Kolledži kui terviku toimimise tagamine, arengu toetamine ja osade sidestamine.
3.3.3. Osakonnad ja komisjonid moodustatakse, nende tegevus peatatakse ja lõpetatakse rektori käskkirjaga.
3.3.4. Struktuuriüksuse juhataja on aruandekohustuslik rektori või Sihtasutuse juhatuse ees.
4.1. Kolledži liikmeskonna moodustavad õppejõud, töötajad ja üliõpilased.
4.2. Kolledži töötajad on Kolledžis töölepingu alusel töötavad isikud.
4.3. Üliõpilased on Kolledžis õppivad isikud, kes on rektori käskkirjaga Kolledžisse immatrikuleeritud.
4.4. Korraliste õppejõudude ametikohad täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks või ametisse nimetamisega kuni kolmeks aastaks.
4.5. Rektoril on õigus sõlmida õppe- või teadustööd tegevate isikutega töövõtulepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetus.
4.6. Külalisõppejõul ja külalisteaduril on Kolledži teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused Kolledži kasutuses oleva vara kasutamisel.
4.7. Kolledži töötajal on:
4.7.1. õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendusõpet;
4.7.2. õigus kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta Kolledži seadmeid ja muid vahendeid vastavalt Kolledžis kehtestatud korrale;
4.7.3. kohustus kasutada Kolledži vara heaperemehelikult;
4.7.4. õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, Sihtasutuse sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist.
4.8. Üliõpilasel on:
4.8.1. õigus koostada individuaalne õpingukava vastavalt Kolledži õppekorralduse eeskirjale;
4.8.2. õigus Kolledžis eriala sulgemisel jätkata õpinguid Kolledžis teisel erialal või Kolledži tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal;
4.8.3. õigus esitada ettepanekuid, küsimusi ja vaided vastavalt õppekorralduseeskirjas ja teistes eeskirjades kehtestatud korrale;
4.8.4. kohustus kasutada Kolledži vara heaperemehelikult ja järgida Kolledži õppekorralduse ja sisekorra eeskirju;
4.8.5. teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.
4.9. Üliõpilasel on hea õppeedukuse korral või ühiskondliku aktiivsuse ülesnäitamisel õigus saada stipendiumi, mis määratakse rektori käskkirjaga vastavalt Kolledži eelarves selleks ette nähtud vahenditele.
5.1. Õppetöö Kolledžis toimub kõrgharidusstandardile vastava rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks Nõukogu.
5.2. Kolledžis toimub täis- ja osakoormusõpe ning eksternõpe.
5.3. Kolledži õppekorralduse alus on Nõukogu poolt kinnitatud õppekorralduse eeskiri, milles sätestatakse õppekorralduse üldnõuded.
5.4. Õppeaasta koosneb kahest õppesemestrist- ja eksamiperioodidest ning koolivaheaegadest. Õppeaasta algus ja lõpp on ära toodud akadeemilises kalendris.
5.5. Õppetöö mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. Õppeaasta maht on 60 ainepunkti.
5.6. Kõigil Eesti keskharidusega või sellele tasemelt vastava välisriigi haridusega isikutel on võrdne õigus konkureerida Kolledžisse astumiseks.
5.7. Üliõpilaste Kolledžisse vastuvõtmise ja Kolledžist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab Nõukogu.
5.8. Üliõpilaste teadmiste hindamine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
5.9. Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ette nähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos akadeemilise õiendiga eesti ja inglise keeles Kolledži lõpetamise kohta vastaval õppekaval.
6.1. Kolledži üliõpilased moodustavad üliõpilaskonna.
6.2. Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond üliõpilasesinduse. Üliõpilasesinduse ülesandeks on esindada ja kaitsta üliõpilaste õigusi ja huve ning korraldada üliõpilaselu. Üliõpilasesindus valib esinduse liikmete hulgast esindajad Nõukogusse.
6.3. Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane.
6.4. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad igal aastal märtsikuus ning uue üliõpilasesinduse volitused jõustuvad 1. augustist.
6.5. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas.
6.6. Üliõpilasesinduse suurus on kuni 2 protsenti üliõpilaskonnast, kuid mitte vähem kui kolm liiget.
6.7. Üliõpilaskonna tegevuse aluseks on rakenduskõrgkooli seadus, põhikiri, üliõpilaskonna põhikiri ja muud üliõpilaskonna õigusaktid. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilasesindus oma koosolekul vähemalt kahekolmandikulise koosseisu häälteenamusega ja kinnitab Nõukogu.
6.8. Üliõpilasesindust rahastatakse Kolledži eelarvest ja muudest allikatest.
7.1. Kolledž valdab, kasutab ja käsutab oma vara erakooliseadusest, rakenduskõrgkooli seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks vastavalt kehtivale seadusandlusele ja käesolevale põhikirjale.
7.2. Kolledžil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiendusõppes, rakenduslike uuringute läbiviimisel ja lepingulistes õppe- ja arendustöödes, oma ressursside rentimisega, erialases nõustamises ja kirjastamise alases tegevuses.
7.3. Kolledži õppetegevust finantseeritakse Sihtasutuse poolt, õppemaksudest, riigieelarvelistest vahenditest vastavalt lepingutele ja muudest allikatest.
7.4. Õppemaksu suuruse määrab Sihtasutuse nõukogu. Õppemaksust vabastamise ja õppemaksu soodustuste andmise otsustab Nõukogu.
8. Aruandlus, järelvalve ja kontroll
8.1. Kolledž peab finants-, statistilist- ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega ette nähtud korras.
8.2. Riiklikku järelevalvet Kolledži tegevuse üle teostab Haridus- ja teadusministeerium õigusaktidega ette nähtud korras.
8.3. Kolledži majandustegevust kontrollib Sihtasutuse nõukogu.
9.1. Käesoleva põhikirja muutmise otsustab Sihtasutuse nõukogu kahekolmandikulise koosseisulise häälteenamusega.
9.2. Rektoril ja Nõukogul on Sihtasutuse juhatuse kaudu õigus teha Sihtasutuse nõukogule ettepanekuid käesoleva põhikirja muutmiseks.
10.1. Sihtasutuse nõukogu algatab Kolledži tegevuse lõpetamise, kui:
10.1.1. Sihtasutuse vastu on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
10.1.2. Kolledži edasine tegevus on Sihtasutuse asutajate otsusel muutunud ebaotstarbekaks.
10.2. Kolledži tegevuse lõpetamine toimub õigusaktidega ette nähtud korras.
Eesti Infotehnoloogia Kolledži põhikiri on kinnitatud Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse nõukogu otsusega 2. mail 2000. a. Põhikirja on sisse viidud muudatused Sihtasutuse nõukogu koosoleku otsusega 24. augustil 2000. a. vastavalt protokollile nr 6 ning Sihtasutuse nõukogu koosoleku otsusega 22. aprillil 2003. a. vastavalt protokollile nr 3, Sihtasutuse nõukogu 29. novembri 2006.a koosoleku otsusega nr 1-3/06-5; Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse nõukogu 06. novembri 2013.a koosoleku otsusega nr 1-3/13-06