Üliõpilaskonna põhikiri

Eesti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilaskonna põhikiri

    1.        Üldsätted

                1.1.        Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi: EIK) üliõpilaskonna põhikiri (edaspidi: Põhikiri) sätestab EIK üliõpilaskonna tegutsemise eesmärgi ja ülesanded, üliõpilaskonna esindusorganite moodustamise korra, nende õigused, kohustused ja vastutuse.

                1.2.        EIK üliõpilaskond (edaspidi: Üliõpilaskond) on institutsioon, mis teostab EIK üliõpilaste (edaspidi: Üliõpilaste) õigust omavalitsusele, sealhulgas õigust otsustada ja korraldada iseseisvalt üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest, kooskõlas seaduste ning teiste õigusaktidega.

                1.3.        Üliõpilaskonna moodustavad kõik EIK-i immatrikuleeritud üliõpilased.

                1.4.        Üliõpilaskonna missioon on Üliõpilaste õiguste ja huvide eest seismine.

                1.5.        Üliõpilaskonna tegevuse põhieesmärgid on:

                            1.5.1.        seista Üliõpilastele kvaliteetse õppe ja praktika ning akadeemilise vabaduse tagamise eest;

                            1.5.2.        toetada õppe-, teadus- ja loometööks vajaliku keskkonna loomist;

                            1.5.3.        tagada Üliõpilaskonna esindatus üliõpilaste huvisid ja õigusi puudutavate otsuste tegemisel;

                            1.5.4.        võtta aktiivselt osa õppetööst ja üliõpilasüritustest;

                            1.5.5.        teised Üliõpilaskonna huvidest ja õigustest tulenevad eesmärgid.

                1.6.        Üliõpilaskonna esindusorganiks on Üliõpilaste poolt demokraatlikult valitud viie- kuni seitsmeliikmeline EIK üliõpilasesindus (edaspidi: Üliõpilasesindus).

                1.7.        Üliõpilasesinduse ingliskeelne nimi on Student Council of the Estonian Information Technology College.

                1.8.        Üliõpilaskond juhindub oma tegevuses Põhikirjast ja teistest kehtivatest õigusaktidest.

    2.        Üliõpilaskonna õigused, kohustused ja vastutus

                2.1.        Üliõpilasel on õigus:

                            2.1.1.        valida Üliõpilasesinduse liikmeid;

                            2.1.2.        kandideerida Üliõpilasesinduse valimistel;

                            2.1.3.        nõuda Üliõpilasesinduse erakorraliste valimiste väljakuulutamist vähemalt 10% Üliõpilaste kirjaliku ja põhjendatud ühisavaldusega;

                            2.1.4.        esitada kolme tööpäeva jooksul pärast Üliõpilasesinduse valimistulemuste avalikustamist valimiste läbiviijale kirjalik põhjendustega protest Üliõpilasesinduse valimistulemuste vaidlustamiseks;

                            2.1.5.        saada igakülgset teavet Üliõpilasesinduse tegevuse kohta;

                            2.1.6.        saada oma õiguste selgitamisel ja kaitsel Üliõpilasesinduselt nõu ja abi;

                            2.1.7.        muud teistes õigusaktides sätestatud õigused.

                2.2.        Üliõpilase kohustuseks on:

                            2.2.1.        järgida Üliõpilaskonna missiooni ja põhieesmärke;

                            2.2.2.        täita Põhikirja ja EIK Üliõpilasesinduse õiguspäraseid otsuseid ja juhiseid;

                            2.2.3.        muud teiste õigusaktidega sätestatud kohustused.

                2.3.        Üliõpilase vastutus

                            2.3.1.        Üliõpilane on teadlik oma õigustest ja kohustustest ning juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, akadeemilistest tavadest ja üliõpilasomavalitsuse põhimõttest.

    3.        Üliõpilasesindus

                3.1.        Üliõpilasesinduse ülesandeks on:

                            3.1.1.        Põhikirja vastuvõtmine ja muutmine;

                            3.1.2.        Üliõpilasesinduse kodukorra ja valimiseeskirja vastuvõtmine ja muutmine;

                            3.1.3.        Üliõpilaskonna eelarve vastuvõtmine;

                            3.1.4.        Üliõpilasesinduse valimiste väljakuulutamine;

                            3.1.5.        Üliõpilaskonna poolt Üliõpilastele teenuste pakkumise otsustamine;

                            3.1.6.        Üliõpilaskonna ühenduste ja allüksuste moodustamine, ümberkujundamine ja lõpetamine;

                            3.1.7.        teiste üliõpilaskondadega liitude ja organisatsioonide moodustamise, nendega ühinemise ja eraldumise üle otsustamine õigusaktidega sätestatud alusel ja korras;

                            3.1.8.        Üliõpilaskonna rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendega koostöö alustamise otsustamine;

                            3.1.9.        Üliõpilaskonna ja EIK-iga seotud küsimustes seisukoha võtmine;

                          3.1.10.        Üliõpilaskonna esindamine ja otsustamine Üliõpilaskonna nimel;

                          3.1.11.        Üliõpilaste huvide ning õiguste eest seismine;

                          3.1.12.        Üliõpilaskonna esindajate nimetamine EIK nõukogu, EIK õppekavanõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, muude EIK komisjonide ja töörühmade ning teiste organisatsioonide kogudesse, kui Põhikirja või teiste õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti;

                          3.1.13.        Üliõpilasesinduse valimiste tulemuste kinnitamine;

                          3.1.14.        üliõpilashääletuse korraldamise otsustamine;

                          3.1.15.        EIK Üliõpilaskonna ürituste korraldamine;

                          3.1.16.        Üliõpilaste vaba aja ja sportimisvõimaluste edendamine;

                          3.1.17.        muude küsimuste otsustamine, mis seaduse või Põhikirjaga ei ole antud teiste institutsioonide pädevusse;

                          3.1.18.        muud Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad ülesanded.

    4.        Üliõpilasesinduse töökord

                4.1.        Üliõpilasesinduse töökorralduse alused ning asjaajamise kord kehtestatakse Põhikirja ja Üliõpilasesinduse kodukorraga.

                4.2.        Üliõpilasesinduse juhatus koosneb esimehest ja aseesimehest, kes valitakse esimesel koosolekul pärast Üliõpilasesinduse valimistulemuste kinnitamist salajase või liikmete nõusolekul avaliku hääletamise teel.

                4.3.        Üliõpilasesinduse koosoleku kutsub kokku ning seda juhatab Üliõpilasesinduse esimees või esimehe äraolekul aseesimees.

                4.4.        Üliõpilasesindus on otsustusvõimeline, kui koosolekul viibib üle poole selle koosseisust. Koosolekul võib osaleda interneti vahendusel üle telesilla.

                4.5.        Üliõpilasesinduse otsused võetakse üldjuhul vastu lihthäälteenamusega. Erandid kehtestatakse Põhikirja ja Üliõpilasesinduse kodukorraga.

                4.6.        Üliõpilasesinduse otsused on avalikud.

                4.7.        Üliõpilasesindus loetakse töövõimetuks kui:

                            4.7.1.        Üliõpilasesindus ei ole kogunenud koosolekule 60 kalendripäeva jooksul alates viimasest koosolekust või uue koosseisu puhul 30 kalendripäeva jooksul alates Üliõpilasesinduse valimistulemuste kinnitamisest;

                            4.7.2.        Üliõpilasesindus ei suuda 30 kalendripäeva jooksul alates valimistulemuste kinnitamisest valida Üliõpilasesinduse juhatust;

                            4.7.3.        Üliõpilasesindus ei ole korralisi valimisi välja kuulutanud 1. maiks.

                            4.7.4.        Üliõpilasesinduse liikmete arv on langenud alla nelja.

                4.8.        Töövõime kaotuse puhul korraldatakse Üliõpilasesinduse erakorralised valimised vastavalt Põhikirjale ja Üliõpilasesinduse valimiseeskirjale.

    5.        Üliõpilasesinduse koosseis

                5.1.        Üliõpilasesinduse liikmed valitakse üldistel, ühetaolistel ja otsestel demokraatlikel valimistel salajase hääletuse teel.

                5.2.        Üliõpilasesinduse liikmete korralised valimised toimuvad iga aasta märtsikuus.

                5.3.        Valimistingimused kehtestatakse Üliõpilasesinduse valimiseeskirjas.

                5.4.        Igal üliõpilasel on üks hääl.

                5.5.        Üliõpilasesinduse liikmete korralised valimised kuulutab välja ja viib läbi Üliõpilasesindus.

                5.6.        Üliõpilasesinduse erakorralised valimised kuulutab välja:

                            5.6.1.        Üliõpilasesindus oma otsusega vähemalt 3/4 üliõpilasesinduse koosseisu häälteenamusega;

                            5.6.2.        EIK rektor (edaspidi: Rektor) oma käskkirjaga juhul, kui Üliõpilasesindus osutub töövõimetuks;

                            5.6.3.        Rektor, kui Üliõpilasesindus ei ole 1. maiks Üliõpilasesinduse korralisi valimisi välja kuulutanud.

                5.7.        Üliõpilasesinduse erakorralised valimised viib läbi ja tulemused kinnitab valimiste väljakuulutaja.

                5.8.        Üliõpilasesinduse erakorraliste valimiste valimistoimingutega seotud tähtajad otsustab väljakuulutaja.

                5.9.        Üliõpilasesinduse korraliste valimiste toimumisest teatab Üliõpilasesindus Üliõpilastele ette vähemalt kaks nädalat. Üliõpilasesinduse erakorraliste valimiste toimumisest teatab valimiste väljakuulutaja Üliõpilastele ette vähemalt kaks nädalat.

                5.10.        Pärast valimistulemuste kinnitamist kutsub ametisoleva Üliõpilasesinduse esimees kokku uue Üliõpilasesinduse esimese koosoleku. Juhul, kui esimees ei kutsu 30 päeva jooksul Üliõpilasesinduse koosolekut kokku, on selle kokkukutsumise õigus igal uue Üliõpilasesinduse liikmel.

                5.11.        Eelmine Üliõpilasesinduse koosseis peab uue Üliõpilasesinduse volituste algusele eelneva perioodi jooksul andma uuele koosseisule üle Üliõpilasesinduse dokumentatsiooni ja tutvustama uutele liikmetele Üliõpilasesinduse asjaajamise korda.

                5.12.        Igal kehtivate volitustega Üliõpilasesinduse liikmel on õigus avaldada soovi jääda tema valituks osutumisele järgnevaks perioodiks Üliõpilasesindusesse kandideerimata (teiseks valimisperioodiks jäämine) valimiseeskirjas märgitud tingimustel ja korras.

                5.13.        Teiseks valimisperioodiks võib jääda kokku kuni kaks Üliõpilasesinduse liiget kokku maksimaalselt kaheks ametiajaks.

                5.14.        Üliõpilasesinduse liige arvatakse selle koosseisust välja, kui:

                          5.14.1.        ta on esitanud Üliõpilasesindusele vastavasisulise kirjaliku avalduse;

                          5.14.2.        ta eksmatrikuleeritakse.

                5.15.        Välja arvatud Üliõpilasesinduse liikme asemele määratakse valimistulemuste alusel pingereas järgmine olev kandidaat. Asendusliikmete puudumisel jätkab Üliõpilasesindus väiksema koosseisuga.

    6.        Üliõpilashääletus- ja algatus

                6.1.        Üliõpilashääletus on eriti tähtsate küsimuste otsustamine kõigi Üliõpilaste hääletuse teel.

                6.2.        Küsimuse üliõpilashääletusele panemise ettepaneku võib esitada vähemalt 10% Üliõpilaskonnast, Üliõpilasesindus või EIK nõukogu.

                6.3.        Üliõpilashääletuse täpsem kord määratakse Üliõpilasesinduse kodukorras.

                6.4.        Vähemalt 15 Üliõpilaskonna liikmel on ühisavaldusega õigus algatada Üliõpilaskonda puudutavate otsuste eelnõusid. Ühisavaldus esitatakse Üliõpilasesindusele, kes vaatab selle läbi lähimal koosolekul ja teeb otsuse algatuse edasise menetlemise kohta.

                6.5.        Ühisavalduse teinud üliõpilaste esindajal on õigus osaleda Üliõpilasesinduse koosolekul antud küsimuse arutamise juures.

    7.        Üliõpilaskonna vara

                7.1.        EIK eelarves nähakse ette vahendid Üliõpilaskonna omavalitsuse teostamiseks, mida Üliõpilasesindus kasutab oma äranägemise järgi seadustest ja Põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks.

                7.2.        Üliõpilasesinduse valduses olev vara moodustub EIK eelarvest Üliõpilaskonna Põhikirjalise tegevuse finantseerimiseks eraldatud vahenditest ja muudest laekumistest.

                7.3.        Üliõpilasesinduse käsutuses oleva vara õiguspärase kasutamise eest vastutab Üliõpilasesinduse esimees.

                7.4.        EIK tagab Üliõpilasesinduse tegevuseks vajalikud ruumid ja tehnika.

    8.        Põhikirja muutmine

                8.1.        Üliõpilaskonna Põhikirja muutmise algatamise õigus on vähemalt 1/3 Üliõpilasesinduse liikmetel, Üliõpilasesinduse juhatusel, EIK nõukogul, rektoril või vähemalt 10% Üliõpilaskonna ühisavaldusega.

                8.2.        Põhikirja muutmise ettepanek tuleb esitada Üliõpilasesindusele. Üliõpilasesindus peab ettepanekut arutama lähimal Üliõpilasesinduse koosolekul.

                8.3.        Põhikirja võtab vastu Üliõpilasesindus, kui selle poolt on vähemalt 2/3 Üliõpilasesinduse liikmetest.

                8.4.        Vastuvõetud Põhikirja muudatused esitatakse kinnitamiseks EIK nõukogule.

    9.        Üliõpilaskonna tegevuse lõpetamine

                9.1.        Üliõpilaskond lõpetab oma tegevuse:

                            9.1.1.        EIK tegevuse lõppedes;

                            9.1.2.        seadustes ettenähtud juhtudel;

                9.2.        Üliõpilaskonna tegevuse lõpetamisel moodustab Üliõpilasesindus vähemalt kaheliikmelise likvideerimiskomisjoni.

                9.3.        Üliõpilasesinduse valdusesse antud vara ja rahalised vahendid antakse üle EIK-ile või EIK õigusjärglasele, kusjuures nimetatud vara ja rahalisi vahendeid kasutatakse üliõpilaste hüvanguks.

                9.4.        Likvideerimiskomisjoni volituste tähtaeg lõpeb likvideerimismenetluse lõppemisega.

                9.5.        Menetlus lõpetatakse ning Üliõpilaskonna tegevus lõpetatakse likvideerimiskomisjoni poolt koostatud sellekohase akti ja aruande kinnitamisega EIK nõukogus ning vastava teate avalikustamisega.

  10.        Rakendussätted

              10.1.        Põhikiri jõustub järgmisel päeval pärast selle kinnitamist EIK nõukogus.

Vastu võetud EIK üliõpilasesinduse koosolekul 03.02.2016.

Kinnitatud EIK nõukogu koosolekul 10.03.2016.

• Tweet